Kohtulahend

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust alates 31.01.2011. a. Kinnipeetava karistus lõpeb 31.01.2019. a.

enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, kuna kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskus ei võimalda kinnipeetavat veel vabastada.

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi.

enne tähtaega vabastamata. Vangistuse jooksul on M.D tegelenud kuriteoriskide maandamise ning taasühiskonnastavate tegevustega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning töötab alates 04.03.2014 töölepingu kohaselt väljaspool vangla territooriumit. M.D kannab aga vangistust tahtliku tapmise eest ning karistusaja kandmine määruse esitamise seisuga on kohtu arvates ebaproportsionaalselt väike. Vanglakaristuse kandmise jooksul on teda karistatud ühe distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Kohtu arvates oleks tema vangistusest vabastamine käesoleval ajal vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. M.D on raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud varasemaltki, seega ei ole M.D tegu juhuslikku laadi. Esineb probleeme alkoholiga ning tema iseloomu- ja käitumiseripärad on kindlad. M.D väärtushinnangud ja hoiakud on välja kujunenud, mistõttu võib ta jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamisega. M.D puudub kindel elukoht, MTÜ Lootuse Küla on valmis talle pakkuma 10-kuulist alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmi. M.D puudub vabaduses toetav lähivõrgustik. Eeltoodu pinnalt on reaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks. Määruskaebus

Murde, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi vabastamist enne tähtaega täiendava kohustusega alluda sõltuvusravi kohaldamisele.

karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud. Varasemad karistused on seisuga 31.01.2011 kustunud ning viimasest karistusest on möödas ligikaudu kakskümmend aastat. Kaitsealune on avaldanud kohtule, et on valmis alustama vanglast vabanedes seaduskuulekat elu. Selleks on ta läbinud sotsiaalprogrammid, samuti on ta tegelenud alkoholiprobleemidega eesmärgiga alkoholisõltuvusest vabaneda. Kohus ei ole arvestanud M.D püüdlusi alkoholisõltuvusest vabaneda ning motivatsiooni muuta oma elu seaduskuulekaks.

millele annab kinnituse see, et kaitsealusel puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on kohus

jätnud arvestamata, et kaitsealusel on vangla usaldus, mistõttu on tal lubatud liikuda ilma järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega.

mõistab hästi, kui kahjustavalt see teistele inimestele mõjus. Ärakantud karistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. M.D on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid.

Allutamine järelevalvega kriminaalhooldusele oleks M.D seisukohalt talle väga kasulik, et läbida sotsialiseerumise programme ning sõltuvusravi. Ringkonnakohtu järeldused

määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 1 p-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid. Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane on ära kandnud KarS § 76 lg-s 2 nõutava karistusaja, kuid ei vasta KarS § 76 lg-s 4 sätestatud nõuetele. Jättes M.D ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on veenvalt põhjendanud kogumis, millistel alustel ei vabastata M.D ennetähtaegselt vangistusest. Maakohus on välja toonud positiivselt iseloomustavad tegurid ning negatiivsed tegurid, mis kaaluvad üle positiivse, mistõttu ei ole alust M.D ennetähtaegsest vangistusest vabastamiseks.

karistusaeg on seda arvestades ebaproportsionaalselt väike. Ta on ka varasemalt raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. Arvestades kinnipeetava karistatust on uue vägivalla komponendiga kuriteo sooritamise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 29%, mis on kõrge näitaja ning uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%, mis on väga kõrge näitaja. Seda näitavad kinnipeetava iseloomustuses toodud andmed. M.D on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu KarS § 56 lg 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid ei ole saavutatud – mõjutades süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. M.D on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest ning tema vabastamine oleks ennatlik arvestades kuriteo raskusastet ning ühiskonnaohtlikkust.

kui ka tema varasemat ja praegust elukäiku KarS § 76 lg 4 järgi. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda. Kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil. M.D on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ning vanglakaristuse kandmise jooksul on toime pannud ühe distsiplinaarsüüteo, samuti on teda varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Varasemalt toimepandud kuriteod on küll tänase seisuga aegunud, kuid neid tuleb arvesse võtta isikut iseloomustavate andmete hindamisel ja eelneva elukäigu analüüsimisel KarS § 76 lg 4 mõttes. Riigikohus on üldkogu otsuses asjas nr 3-4-1-7-01 p-s 18 kinnitanud, et karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab

selle kustumise või kustutamiseni, aga karistamise fakt iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega. Seega tuleb varasema elukäigu juures arvesse võtta M.D varasemaid karistamisi ja nende iseloomu. Varasemalt on M.D toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid, mis näitab, et M.D viimane kehtiv karistus ei ole juhuslikku laadi käitumine.

alkoholi kuritarvitamist, mis soodustab kuritegude toimepanemist. M.D on kinnitanud, et mõistab, et talle on alkohol keelatud ning soovib sellest ka ise loobuda, et käituda õiguspäraselt. Otsustust loobuda alkoholitarvitamisest saab kontrollida alles vabaduses. MTÜ Lootuse Küla on kinnitanud 10-kuulise sõltuvusravi võimaldamist M.D-le , kuid kinnipeetaval puudub alaline elukoht, sõltuvusravi programm on 10-kuuline ja seega ajutine lahendus. Samuti puudub tugev lähivõrgustik, kinnipeetaval on pojad, kellega kontakt puudub. Tal on õde, kellega on hea ja toetav suhe, kuid vestlused toimuvad vaid telefoni teel. Puudub kinnitus lähedastelt, kes jagaksid temaga oma elukohta. Püsiva elukoha puudumine muudab kaitsealuse elu ebakorrapäraseks ja väliste tegurite poolt mõjutatavaks.

sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. M.D raske isikuvastane kuritegu ning muud eelnevalt mainitud tegurid ei anna alust M.D ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 tund, mille eest taotleb ta tasu suurusena 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot M.D kanda.

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

/allkri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.