Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. september 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-7642 (16278001350)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Ahto Kärt süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid
Prokurör
Merike Tikk
Süüdistatav
Ahto Kärt (isikukood 38105236018; elukoht xxxxxxx xxx xxxxx-xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 14.11.2013 otsusega KarS järgi tingimisi vangistusega 2 kuud kohaldades 3-aastast katseaega) vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras)
Kaitsja
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
2016. a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 88 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ahto Kärt toime pannud kuriteona tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduste täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 02.09.2016 kella 16.04 paiku saatis oma elukohast, s.o xxxxxxxx xx xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x-xx enda kasutuses olevalt mobiiltelefoninumbrilt xxx xxxxx X.X ́a telefoninumbrile xxx xxxxx tapmisega ähvardava järgmise sisuga sõnumi: “Kui ma su litsi kätte saan löön sul raisal pea pooleks nagu põldhiirel, sa lits ei pääse minu käest. Ahto Kärt.” 05.09.2016 enne lõunat sõitiski Ahto Kärt oma elukohast, s.o xxxxxxxx xx xxxxx-xxxxxx xxxxxxx x-xx x.sse lootes seal kohata kannatanut, võttes kodust kaasa kööginoa. Kannatanu X.X ́al on alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Ahto Kärt on ettearvamatu käitumisega ja varem kriminaalkorras karistatud vägivallateo toimepanemise eest. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 120 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada Ahto Kärt
kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 5. september 2016. a. Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata süüdimõistetule sundraha suuruseks 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ahto Kärdi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Kohtus taotles kaitsja riigi õigusabi tasuna 24 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku eurot: sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda
on põhjendatud määrata temal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ahto Kärt on kahtlustatavana kinni peetud 05.09.2016, seega on Ahto Kärt viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja algust tuleb arvestada tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 05. september 2016. Asitõendid: nuga, milline on lisatud kriminaalasja juurde, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; CD-plaat, milline on lisatud kriminaalasja juurde, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.