Kohtulahend

täitmiseks

tingimisi enne

J.M tunnistati Harju Maakohtu 17.03.2016.a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.10.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 5 kuud – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 11 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.01.2016.a. Kohtuotsus jõustus 23.05.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 07.01.2016.a ja lõpp on 07.12.2016.a. J.M kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta ei ole taasühiskonnastavates tegevustes jõudnud osaleda. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab J.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.M kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama s, XXX oma abikaasale kuuluvasse korterisse, kus elab

abikaasa koos kolme lapsega. Abikaasa väitel olevat tema suhted J.M-iga väga head. Kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. J.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Soovin vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub s, XXX abikaasa ja laste juurde. Kriminaalkorras on karistatud viis korda, vanglas teist korda. Kannab karistust vägivallateo eest. Esimest korda pani toime vägivallateo kassi suhtes ja teine kord abikaasa suhtes. Kinnitab, et abikaasaga on normaalsed suhted. Distsiplinaarkaristusi on üks. Käis arsti juures alkoholiprobleemiga ning on nõus lisakohustustega ja ravile minema. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab J.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas, samuti leiab, et J.M-ile võiks vabanemisel panna lisakohustuseks alluda ettenähtud ravile. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et J.M võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.M isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Vangla ja prokurör toetavad J.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J.M mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholismivastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Pärast vabanemist on J.M olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse ja kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.