Kohtulahend

Pärnu määrus täitmiseks

tingimisi enne

I.V tunnistati Pärnu Maakohtu 19.01.2012.a otsusega süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I.V 3 aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu. Kohtuotsus jõustus 19.01.2012.a. Pärnu Maakohtu 15.09.2014.a määrusega pöörati 19.01.2012 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust I.V suhtes täitmisele. Kohtumäärus jõustus 14.10.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 01.10.2014.a ja lõpp on 29.05.2017.a. I.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on vangistuses töötanud majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama Xxxtalle ja tema elukaaslasele kuuluvasse majja. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttes OÜ Xxx.

I.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub Xxx, tööle asub ettevõttes Xxx OÜ-s. On nõus lisakohustustega xxx. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et I.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. I.V viibib vangistuses esimest korda. Süüdimõistetu on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammi läbimine. Vangla ja prokurör toetavad I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud I.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab I.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on I.V olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.