Ernst Maisovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2016. a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi)
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav
Kaitsja Ernst Maisov (ik: 37004040247); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 26. juunil 2016
Prokurör
Abiprokurör Natalia Duškina
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ernst Maisovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2.Määrata Arkins Advokaadibüroole seoses vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe poolt Ernst Maisovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).
3.Välja mõista Ernst Maisovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Ernst Maisovile eraldi dokumendina.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ernst Maisovile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta
26.juunil 2016 Tallinnas Tallinnas XXX asuvas R AS-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ära võtta 3 paari sukkpükse 50 den kogumaksumusega 10.47 eurot ning 7 paari sukkpükse 40 den kogumaksumusega 24.43 eurot, kokku kaupa 34,9 euro väärtuses, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni.
2.Harju Maakohtu 28. juuni 2016. a otsusega mõisteti E. Maisov talle esitatud süüdistustes süüdi ning teda karistati 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti E. Maisovi kinnipidamise päev, s.o 26. juuni 2016. Maakohus kohaldas E. Maisovile tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Samuti mõistis maakohus temalt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 418,5 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et E. Maisovile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti R AS-i avaldusega. Need tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et E. Maisov on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud E. Maisovi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.
3.2.E. Maisovile karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü ei ole suur. Süüd raskendavad asjaolud puuduvad, süüd kergendab aga tema puhtsüdamlik kahetsus. E. Maisovi karistamine rahalise karistusega on tulenevalt karistuse eesmärkidest ja tema isikust välistatud, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega. Kokkuvõttes pidas maakohus kohaseks karistuseks sanktsiooni alammäärale lähedast, 6 kuu pikkust vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb kergendada 1/3 võrra. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, leides, et E. Maisov ei sobiv isik üldkasulikku tööd tegema. Kohus leiab, et tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest on E. Maisovi suhtes võimalik saavutada karistuse eesmärk vaid temale reaalset vangistust mõistes.
3.3.Maakohus võttis E. Maisovi kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.
4.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist E. Maisovile mõistetud karistuse osas ja talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et E. Maisovile mõistetud karistus ei vasta tema teo raskusele. On põhjendamatu karistada E. Maisovit reaalse vangistusega ning väita, nagu ei suudaks ta vabaduses õiguskuulekalt elada. Kaitsja arvates ei nähtu, et maakohus oleks E. Maisovile karistust mõistes võtnud tegelikult
arvesse kergendava asjaoluna tuvastatud puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti ei ole maakohus tuvastanud kergendava asjaoluna seda, et süüdistatav tunnistas täielikult oma süüd.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7.Kriminaalkolleegium leiab, et E. Maisovi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
8.Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. E. Maisovile varguse eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. E. Maisov on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Tema süü on maakohus asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Sestap on asjakohatu välja tuua ka konkreetsel juhtumil varastada püütu väikest väärtust. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja tuvastatud on süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
11.Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb
apellatsioonimenetluses muutmata. Seega süüdistatava enda kanda.
jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.