Kohtulahend

Süüdimõistetu Aivar Vahtra avaldas kohtule, et Kohtuniku seisukoht Aivar Vahtra kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna Aivar Vahtra on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aivar Vahtrat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolev vangistus on tal kolmas. Tema poolt toime pandud kuritegude dünaamika on aja jooksul jäänud üldjoontes samaks: Aivar Vahtra on reeglina toime pannud vargusi ning vägivallaga seotud kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aivar Vahtra enamiku kuritegudest pannud toime alkoholijoobes olles. Tal võis esineda kuni nädala pikkuseid tsükleid, mil ta tarvitas suurtes kogustes alkoholi. Joobes võis ta kaotada enesevalitsemise ning muutuda vägivaldseks. Aivar Vahtra enda sõnul suudab ta kainena enda emotsioone kontrollida ega ole vägivaldne. Seda on kinnitanud ka Aivar Vahtra elukaaslane, kelle vastu olid kinnipeetava viimased vägivallateod suunatud. Pärast päevi kestnud alkoholi tarvitamist tekkisid Aivar Vahtral ka rahaprobleemid, millest oli hiljem raske välja rabeleda ning mis ilmselt soodustas ka varavastaste kuritegude toimepanekut. Käesolevalt on Aivar Vahtra kinnitanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Tema sõnul on vangistus pannud teda oma elu üle järele mõtlema. Ta märgib, et varem ta oma tegusid selliselt ei analüüsinud ega teinud neist järeldusi. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, ei saa kohus välistada, et Aivar Vahtra on seadnud endale eesmärgiks seaduskuuleka elu ning on selleks ka motiveeritud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaaskinnipeetavatega ega vanglateenistujatega ei ole tal probleeme olnud. Ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning temaga on läbi viidud vabanemiseelne vestlus. Kinnipeetav teadvustab endale täielikult, et tema probleemiks on alkoholi tarvitamine ning ta on võtnud endale eesmärgiks edaspidi elada alkoholivaba elu. Eelnevast võib järeldada, et kantud karistus on tema puhul praeguseks oma eesmärgi täitnud. Normaalsed on ka Aivar Vahtra taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX, kus elab ka tema elukaaslane. Elukaaslane on kinnipeetavale tema kallal toime pandud vägivallateod andestanud. Ta on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama ning on nõus teda toetama. Aivar Vahtral on head suhted ka oma täisealise pojaga, kes samuti on lubanud teda toetada. Järelikult on Aivar Vahtral olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Aivar Vahtral küll kindel töökoht, kuid nii tema elukaaslane kui ka poeg on lubanud teda jõudumööda materiaalselt toetada. Hinnanud eelnevaid asjaolusid kogumis, leiab kohtunik, et Aivar Vahtra saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Vangistuses jätkuv viibimine ei suuda kohtuniku

hinnangul teda täiendavalt mõjutada, samas käitumiskontroll ning alkoholi tarvitamisega seotud keeldude ja kohustuste määramine võib tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski mõnevõrra maandada. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt on Aivar Vahtra katseaja pikkuseks 6 kuud, mis hakkab kulgema alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Nimetatud ajaks allutatakse Aivar Vahtra ka KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna Aivar Vahtra kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvus alkoholist, siis selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Aivar Vahtrale lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Samuti tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata kohustus pöörduda oma alkoholiprobleemiga vastava spetsialisti poole ning vajadusel alluda ravile. Aivar Vahtra tunnistab meditsiinilise sekkumise vajalikkust ning on raviks oma nõusoleku andnud. Majandusliku suutlikkuse parandamiseks tuleb Aivar Vahtrale KarS § 76 lg 5 ja § 75 lg 2 p 4 alusel panna kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.