Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 13.06.2016 Viru Maakohtule id materjal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

kinnipeetava A.K

A.K kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsusega nr 1-16-1722 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud raskeima 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ja mõisteti A.K-le kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates 18.03.2015.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on samuti varavastane ning koosneb mitmetest episoodidest. Grupis toime pandud episoodide ajendiks oli majandusliku kasu saam ine. Ärandamised on isik toime pannud üksinda, põhjuseks riskiv ja hoolimatu elustiil ning soodusteguriks alkohol. Teabe- ja uurimisosakonnalt saadud info kohaselt (seisuga 10.06.2016) ei ole kinnipeetaval vangla siseselt kriminaalmenetlusi, kuid tema suhtes on algatatud 7 väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel. Käesoleva vangistuse jooksul on isik asunud omal soovil tööle alates 02.11.2015 koristaja ametikohale. 20.04.2016 asus kinnipeetav Viru Vangla Kutseharidussüsteemis õppima puidupingioperaatori erialal. Programmilised tegevused veel alanud ei ole, kuid 06.05.2016 on kinnipeetavaga läbi viidud eelvestlus, mille käigus andis ta nõusoleku osaleda programmilistes sekkumistegevustes. Eelmise vangistuse jooksul läbis isik sotsiaalprogrammid Eluviisitreening õigusrikkujatele ja Sotsiaalsete oskuste treening, ta alustas ka kutseõppes puidupingioperaatori erialal, kuid see jäi pooleli. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanaema, vanaisa, tädi, onu, kahe tädipoja, täditütre, tädipoja naise ja kolme alaealise lapsega. Pere üürib kahekordset eramut xxxx. Ruumid on avarad ja taga sihoidlikud, kuid kõige eluks vajalikuga sisustatud. S. A.K-l oli oma tuba. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel asub ta elama venna A V ja tema abikaasa M K juurde, neile kuuluvasse korterisse aadressil xxxx, mis vastab nõutud tingimustele. Kooliteed alustas isik Tilsi Põhikoolis, järgnesid Ilmatsalu Põhikool ja Kammeri Kool. Koolis olid tal probleemid puudumistega, korrarikkumistega ja distsipliinile mitteallumisega, mistõttu ta suunati alaealiste komisjoni. Põhihariduse omandas isik Kammeri Koolis (LÕK). Kooli ajal elas ta kooli õpilaskodus, käies kodus vaid nädalavahetustel. Õppimisega probleeme ei olnud, kuid segavaks faktoriks oli puuduv vastutus- ja kohusetunne. Enne vangistust töötas isik ametlikult (3 kuud) AS Lasita majas. Ta on teinud ka erinevaid juhutöid. Igapäevaeluks vajalikud asjad olid tal olemas. Isik saab aru töötamise vajalikkusest, kuid ei olnud võimeline leidma vabaduses uut töökohta.

Kinnipeetaval on rahalised võlgnevused. Infosüsteemi K-raha andmetel on isikul 10.06.2016 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 2436,76 euro ulatuses. Kinnipeetava kasvatajaks 11. eluaastast on olnud tema isapoolne vanaema M S. Isik on pärit paljulapselisest perest, vanaema juurde elama asus ta peale ema surma. Isiku sõnul mõjutas tema käitumist just ema surm, sest professionaalset abi ta saanud ei ole. Tema isa, T T, poja kasvatamises ja ülalpidamises ei ole osalenud. Kinnipeetava suhtlusringkonda ja lähivõrgustikku kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. A.K kuritegusid ja korduvat väärteokorras karistatust arvestades on näha, et isiku elustiil on hoolimatu ja riskiv. Kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes. Alkoholist tulenevat ohtu isik mõistab. Vangla psühhiaatri hinnangul on tema puhu l tegemist alkoholi kuritarvitajaga, mitte sõltlasega. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemalt enne esimest vangistust bensiini nuusutanud. Ta on tarvitanud enne kinnipidamist amfetamiini ja kanepit paar korda kuus. Isik väidab, et tema tarvitamise staaž o n 9 kuud. Narko sõltuvust isik ei tunnista, samuti ei ole seda vanglas psühhiaatri poolt diagnoositud. Isikul on esinenud psühhiaatrilisi probleeme. Isik on kõrge enesehinnanguga. Kinnipeetav v õtab vastu otsuseid, mille tagajärgi ei oska reaalselt hinnata, tegevusi kavandab läbimõtlematult või teiste isikute negatiivset eeskuju järgides. Tagajärgi märkab pigem enesest lähtuvalt. Probleemide märkamise ja lahendamise oskused on puudulikud. Tahtlikult ja kavatsetult isik vägivaldne ei ole, kuid valedel kaalutlustel läbiviidavate tegevuste käigus või mingi eesmärgini jõudmise nimel (nt tema takistamise korral) võib muutuda agressiivseks. Isik mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust. Suhtlemine kriminaalkorras karistatutega nä itab soosivat suhtumist kriminaalsusesse. Kinnipeetav on korduvalt väärteo korras karistatud, mis näitab suhtumist ühiskonda ja selle normidesse. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 81%. Arvestades kinnipeetava ü hiskonnaohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata A.K-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll vabanemisest alates kuni 18.05.2017.a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on A.K sündinud 18.04.1996. a xxxx. Tema lähedasteks on märgitud isa T T ja eestkostja M S. Isiku ema H T on surnud. T. T poja kasvatamises ja ülalpidamises ei osalenud, küll aga on riskihindamises välja toodud, et kinnipeetav isaga käesoleval ajal suhtleb. Vanaema M S sõnul elas kinnipeetav siiski vahepeal ka isa juures, kuid käesoleval ajal see ei ole võimalik. Isa on xxxx ja elab xxxx, olles vabaabielus. Peale ema surma oli isiku kasvatajaks isapoolne vanaema M S. Enne vangistust elas A.K koos vanaema, vanaisa, tädi, onu, kahe tädipoja, täditütre, tädipoja naise ja kolme alaealise lapsega. Samuti on isik suhelnud emapoolse vanaema M T. M S sõnul tekkisid isikul kriminaalset mõtteviisi pooldavad sõbrad juba kooliajast ning sellest ajast saati on raske teda neist eemale hoida. Kohtute infosüsteemi andmetel on kinnipeetava isa T. T kriminaalkorras karistatud 2012.a KarS § 424 järgi. M. S ja M. T on kriminaalkorras karistamata. Vabanedes asuks kinnipeetav elama venna A V ja venna elukaaslase M K juurde. Kohtute infosüsteemi andmetel on vend kriminaalkorras karistatud kahel korral 2007.a KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 121 järgi ning 2006.a KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, venna elukaaslane on kriminaalkorras karistamata. Vend enda sõnul loobus 10 aastat tagasi kuritegevusest kui leidis töökoha, elukaaslase ja uued sõbrad ning on valmis kinnipeetavat toetama seaduskuulekal teel püsimisega. Kinnipeetava suhtlusringkonna kohta vend ja venna elukaaslane infot ei omanud. Sugulastest nimetasid onud K ja S T ja õe M -L I. Kohtute infosüsteemi andmetel on K T kriminaalkorras karistatud 3 korral KarS § 424 alusel, S T ja M-L I on kriminaalkorras

karistamata. S. A.K asub Viru Vanglast saabunud taotluse järgi vangistusejärgselt elama aadressile xxxx. Seal elab taotluse andmetel tema vend A V ja venna elukaaslane M K. Kinnistusameti andmetel kuulub 1⁄2 kaasomandist A. V ja 1⁄2 M. K. Kodukülastuse käigus selgus, etalsed se elanikud ja ühtlasi ka eluaseme omanikud on nõus, et S. A.K vanglast vabanemise järgselt asub sinna elama ning nad tagavad talle elamispinna niikauaks, kui tal seda vaja läheb. Isik saab seal olles süüa ja peavarju elutoas madratsil. Samuti on valmis isikut enda poole vajadusel elama võtma vanaema M S, kes elab 2-korruselises üürimajas. Majas elavad peale vanaema veel vanaema tütred koos peredega, ruumi jaguvat. Majas isiku sõnul kuritegevust ei pooldata. Eelmisel vabanemise võimaluse tekkimisel (elektroonilise valve alla) ei olnud majaomanik nõus isikut majja elama lubama, kuna ei tahtnud politsei järelevalvet, ilma elektroonilise valveta oleks vanaema sõnul ka majaomanik nõus. Vanglast saabunud taotluse kohaselt isikul vabanemisejärgne töökoht puudub, kuid ta plaanib esimesel võimalusel tööle minna. Senikaua kuni töökoht puudub, saab talle majanduslikult teataval määral toeks olla vend, venna elukaaslane ei tööta. Hooldusaluse vend töötab xxxx ning on rääkinud oma ülemuse R L ka kinnipeetava võimalusest asuda peale vabanemist tööle xxxx. Telefonivestluses kinnitas R. L, et neile on vaja xxxx ning kinnipeetav vabanemisejärgselt oleks oodatud töövestlusele, mille järel otsustatakse, kas isik saab tööle. Vanaema M. S sõnul pole isik niivõrd kuritarvitanud alkoholi, kuivõrd tegelenud toksikomaaniaga, mistõttu ta peab seda suuremaks probleemiks. KiR-i kohaselt on S. A.K varasemalt viibinud 2 korral käitumiskontrollil: 20.06 .201219.12.2013 ja 21.10.2014-20.04.2016. Mõlemal korral oli kriminaalhoolduse lõppemise põhjuseks uue kuriteo toimepanek. Kokkuvõttes on isikul nii vabanemist toetavaid faktoreid kui ka riskifaktoreid, mis ei soodusta isiku vabastamist. Peamiseks toetavaks faktoriks on elukoht venna pere juures, kes väidetavalt toetavad seaduskuulekat mõtteviisi ja vanaema M. S vaimne toetus. Peamisteks riskifaktoriteks on kriminaalkorras karistatud sõbrad, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning majandusliku toimetuleku oskus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A.K-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll vabanemisest alates kuni 18.05.2017.a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. A.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholi vastu on ta nõus endale ampulli panema ja pärast selle kohta kohtule paberi saatma. Ta on nõus minema ka alkoholivastasele ravile. Kui kohus ta vabastab, siis on ta nõus endale sellise kohustuse võtma. Enne esimest karistust oli tal probleem toksikomaaniaga. Enam seda probleemi ei ole. Vend eeldab seaduskuulekust ka temalt, kui ta venna juurde elama asub. Ta on juba poolte vanade sõpradega tülli läinud. Kriminaalkorras karistatud sõpru tal xxxx ei ole. Sellised sõbrad olid tal xxxx, kuid ta on nõus ka nendest loobuma. Distsiplinaarkaristused on vanad. Viimased karistused on kõik määratud Tartu Vanglas. Viru Vanglas on kõik teistmoodi ja ta on ka ise oma käitumist muutnud. Viru Vanglas ei ole ta ühtki distsiplinaarkaristust saanud. Viru Vanglas on ta alates 2015. aasta septembrist. Uusi kuritegusid menetluses ei ole, ainult väärteoasjad on. Väärteod on seotud lõhkumisega. Ta lõhkus vangla vara, linad ja padjapüürid olid katki, lusikas oli katki. Väärteod on toime pandud Viru Vanglas. Hetkel ta vanglas ei tööta. Ta õpib praegu. Suhtleb venna, vanaema ja tüdrukuga. Kriminaalkorras karistatud isikutega praegu ei suhtle. Ta käib Eluviisitreeningus. Ta on selle programmi ka varem läbinud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, ei soovi et võtta osa A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 10.06.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga

uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla A.K vangistusest ennetähtaegset vabastamist. A.K varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vanglas üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasem Tartu Maakohtu 21.10.2014 kohtuotsusega tingimisi mõistetud karistus ei ole A.K-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime h ulgalisi kuritegusid. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi talle anti selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude arvukust (viimati varavastaste kuritegude kokku 16 episoodi) ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi ja käitumist katseajal, ei ole tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Enne vangistust oli A.K-l probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod pani toime nii alkoholijoobes kui ka kainena), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on A.K poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 81%, mis on kõrge risk. Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur A.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et KarS § 76 lg-st 3 tuleneb, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemalt elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning elu- ja sotsiaaltingimusi, mis ootavad teda vabaduses, kui kohus teda enne tähtaega vabastab. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 on osutatud sellele, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingim useks. Asja materjalidest nähtub, et käesolevaks ajaks on Stew en A.K käitumine hea. Seda fakti kinnitavad järgmised asjaolud: tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid viimased on aprillist 2016; A.K töötab vangla majandustöödel ko ristajana alates 02.11.2015 omal soovil; alates 20.04.2016 õpib ta Viru Vangla Kutseharidussüsteemis

puidupingioperaatori erialal; sotsiaalprogrammid läbis ta eelmise vangistuse jooksul. Vabaduses on A.K-l toetav sots iaalvõrgustik. Tal on vend A V, kellega koos hakkab ta vabanemise korral elama aadressil xxxx. Suhted on head ja püsivad. Pärast vabanemist soovib ta leida tööd. Töökogemus on olemas, kuna on töötanud vanglas peaaegu 1 aasta. Esitatud materjalidest nähtub, ei et oleisikul narkoega alkoholisõltuvust, seepärast on A.K-l pärast vabanemist kergem resotsialiseeruda ühiskonnas. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid A.K ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on teise astme kuritegude toimepanemisega. A.K näol on tegemist veel küllaltki noore inimesega ja tal on veel võimalik oma elu muuta. Ta omab motivatsiooni oma varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Tuleb arvestada seda, et A.K käitumist mõjutas asjaolu, et lapse isa ei ole osalenud tema kasvatamises ja ülalpidamises, aga lapse ema on surnud. Kaitsja on seisukohal, et on mõistlik anda A.K-le esimene võimalus tõestada seda, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses, kriminaalhoolduse järelevalve all. Lähtudes eeltoodust arvab kaitsja, et käesolevaks ajaks on A.K suhtes karistuse eesmärk täidetud ning ta palub süüdimõistetu vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest ning allutada ta käitumiskontrollile kuni 18.05.2017. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja Vangla süüdimõistetu lt esitatud poo materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.K ei kuulu vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Isik on majandusliku kasu s aamise eesmärgil korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et isik on varasemalt kahel korral olnud määratud kriminaalhooldusele ning mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuse määramine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist A.K poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristus. Lisaks on isiku suhtes vanglas viibimise ajal algatatud 7 väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 81%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.K puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta asus vangistuses omal soovil tööle koristajana ning õppima puidupingioperaatori erialale, samuti osales ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vabanedes on tal olemas elukoht oma venna pere juures. Kinnipeetaval on

venna pere materiaalne ja vanaema M S moraalne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Sergei Politšev, kelle taotluse kohasel t kulus õigusabi osutamiseks 171,12 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 18.08.2016 kell 13:0013:45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 13:00 ning lõppes 13:35. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Lisaks taotleb kaitsja tasu käesoleva kohtumäärusega tutvumise eest, taotlusesse on märgitud kohtumäärusega tutvumise eeldatav aeg 29.08.2016. Eelpool viidatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks osutatud õigusabi eest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.