Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
29. august 2016.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-6899
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär Prokurör
Ingrid Koddo juuresolekul Ave Arnim (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
29.08.2016 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Rein Kaseste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Rein Kaseste, isikukood 35302280001, xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta Rein Kaseste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rein Kaseste tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rein Kaseste on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.08.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 alusel 6 kuu 28 päeva tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 25.01.2016 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 10.03.2016 ja lõpp 08.10.2016. Kinnipidamisasutuses Rein Kaseste kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asub ta elama üürikorterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus. Enda sõnul õppis mööblitisleriks, kuid kool jäi sõjaväkke mineku tõttu lõpetamata. Isik on pensionär. Vabanemisel hakkab tegema juhutöid. Peamine töökogemus olnud vangistuses viibimise ajal. Rahuldamata võlanõudeid 2079,43 eurot. Lähedastest on tal elukaaslane, kes ootab teda väga koju. Vabaduses tarvitas alkoholi, pani joobeseisundis toime kuritegusid. On motiveeritud elama seadusekuulekalt, mitte tarvitama alkoholi. ei suuda lahendada probleeme sõnadega, kasutab vägivalda. Arvestades isiku kriminaalset käitumist võib järeldada, et ühiskonnas kehtivad normid ei kehti tema jaoks ning seega puudub ka tegelik motivatsioon elada edaspidi ühiskonna norme järgides. Kinnipeetav on karistatud 14 korda ning reaalset vangistust kannab 8. korda.
Tingimusliku karistuse käigus rikkus kontrollnõuet. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%. Viru Vangla ei toeta Rein Kaseste tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Rein Kaseste asub vabanemisel elama üürikorterisse aadressil xxx, kus elab tema elukaaslane. Nad mõlemad on pensionärid ja regulaarne sissetulek olemas. Viimased kuriteod on toime pandud elukaaslase suhtes. Varasemad karistused oma eesmärki täitnud ei ole. Katseajal esines korduvalt lähisuhtevägivalda elukaaslase suhtes. Suurimaks probleemiks katseajal oli suutmatus hoiduda alkoholist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Rein Kaseste ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Rein Kaseste arvamuse, leiab, et Rein Kaseste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rein Kaseste on kriminaalkorras karistatud 14 korda. Vangistuses viibib 8. korda. Vabanedes on olemas kindel elukoht ning sissetulek pensioni näol. Distsiplinaarkaristused puuduvad. On olemas elukaaslase toetus. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ja tema käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Samuti süüdimõistetud ise ei soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Kohus leiab, et arvestades Rein Kaseste kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Rein Kaseste ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.10.2016, ärakandmiseks on veel üle ühe kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Samuti arvestab kohus, et isikul on tõsised probleemid alkoholi tarvitamisega ja ainuüksi selle kohustuse täitmisega suudaks ta vaevalt toime tulla. Samuti arvestab kohus, et alkoholi tarvitamisel võib ta taas kasutada vägivalda oma elukaaslase suhtes, s.t. panna toime uue kuriteo. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele
õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul on puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas ei ole see piisav kõiki teisi asjaolusid arvestades. Rein Kaseste oli määratud kriminaalhooldusele kuid see ebaõnnestus ja karistus pöörati täitmisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Rein Kaseste vabastamata temale Viru Maakohtu 25.01.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.