1-16-7057/2 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Narva alaealiste komisjoni 16.12.2014, 25.08.2015 ja 19.05.2015 istungitel arutati IIi poolt toime pandud õigusrikkumisi (KarS § 201 lg 1 ja § 218 lg 1). Komisjoni otsustega oli alaealise suhtes kohaldatud hoiatust, suunamist vestlusele psühholoogi ja lastekaitsespetsialisti juurde ning üldkasulikku tööd. Mõjutusvahendid ei ole täidetud. Alaealine jätkab kuritegude toimepanemist. Lapse ema, JI, ei saa hakkama poja kasvatamisega, ei mõjuta oma poega ega kontrolli tema käitumist. Narva linna Sotsiaalabiameti arvamuse kohaselt ei suuda lapse ema kodus tagada lapse käitumise üle kasvatuslikku järelevalvet ega lapse koolis käimist ja koolikohustuse täitmist. On olemas uute õigusrikkumiste sooritamise oht. 17.11.2015.a istungil arutas Alaealiste komisjon Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ja Xxx. Kooli esindajate taotlusi IIi kohta, kes on neljateist- kuni kaheksateistaastasena pannud toime karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo, kuid prokurör on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata. 26.01.2015.a kella 11.20 paiku kasutas II Narvas, aadressil Kreenholmi 45, Narva Kutseõppekeskuse tualetis füüsilist vägivalda Xxxi suhtes, nimelt korduvalt lõi teda rusikaga vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sel viisil on Xxx pannud toime KarS § 121 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. Seoses sellega, et prokurör on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, on materjalid saadetud alaealiste komisjonile. Komisjoni istungil ei tunnistanud alaealine Xxx end süüdi ega kahetsenud oma tegu. II õpib Xxx. Koolis. 2014/2015.õa oli ta 212 põhjuseta puudutud tunni ja mitterahuldavate hinnete tõttu jäetud seitsmenda klassi kursust kordama. Komisjoni 17.11.2015.a istungil selgus, et 2015/2016 õppeaastal hakkasid Xxxil tekkima uuesti kooliskäimise probleemid. I veerandil oli 130 põhjuseta puudumist 198-st tunnist (see on 66%) ja IIi hinnati kaheksas aines mitterahuldavalt. Alates alaealiste komisjoni otsuse vastuvõtmisest ei ole olukord paranenud: ülejäänud veerandite jooksul ei käinud Xxx üldse koolis. Tänaseks päevaks ta ei ole atesteeritud mitte üheski aines. Talle pakuti klassijuhataja ja sotsiaalpedagoogi poolset abi, aga Ilja keeldus abi saamisest. Õpilase ema, JI, ilmub kooli iga kutse peale, mõistab poja probleemi, kuid endiselt ei saa hakkama poja kasvatamisega. Kõik kasvatusmeetodid on alaealise suhtes nii koolis kui ka alaealiste komisjonis rakendatud. Kriminaalhooldusametniku Xxx andmetel, seisuga 17.11.2015 ei täitnud alaealine Xxx üldkasulikku tööd talle koostatud ajakava alusel prokuratuuri taotlusel (vastavalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele pandi IIile kohustuseks üldkasulikku tööd 40 tundi). Alaealine jätkab kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 10.02.2016 otsusega nr 1-16-250 tunnistati II süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Talle mõisteti 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseaega (10.02.2016-09.02.2018). Kriminaalhooldusametniku andmetel on kriminaalhooldusalune korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja täiendavat kohustust. Seoses kontrollnõude rikkumisega koostati 29.06.2016 erakorraline ettekanne ettepanekuga pikendada katseaega. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori ja Xxx. Kooli juhtkonna esindaja arvamusel oleks mõistlik rakendada alaealise Xxxi suhtes rangemat mõjutusvahendit (Tapa Erikooli suunamine) uute õigusrikkumiste ennetamiseks. Vastavalt Alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvile 6 ja arvestades varem vastuvõetud komisjoni otsuseid ning IIi suhtes kohaldatud mõjutusvahendeid, taotleb alaealiste komisjon kohtult luba alaealise Xxxi Tapa Erikooli suunamiseks (8. ja 9. klassi lõpetamiseks) kaheks aastaks.

1-16-7057 Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi esitatud materjalid, leiab kohus, et Narva Linnavalitsuse Alaealiste komisjoni taotlus IIi suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. KrMS § 404 kohaselt annab kohtunik loa alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud korras alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse § 1 lg 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Antud juhul taotletakse meetme rakendamist AMVS § 1 lg 2 p 3 alusel, st isiku suhtes, kes on neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud. Tegu, mille toimepanemise eest Xxxi suhtes meetme rakendamist taotletakse, oli sooritatud 26.01.2015, s.o enam kui poolteist aastat tagasi. Pärast 26.01.2015 sooritas Xxx 3.05.2015 ja 10.10.2015 veel kaks KarS § 121 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.02.2016 kohtuotsusega nr 1-16-250 mõisteti IIile nende toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseaega. Seega on pärast 26.01.2015 teo sooritamist ning komisjoni 17.11.2015 otsustust Xxxi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks, mõistetud Xxxile samalaadsete tegude eest karistusena vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Kuivõrd Xxxi suhtes on pärast käesoleva menetluse esemeks oleva teo toimepanemist rakendatud teises menetluses meetmena oluliselt rangemat sanktsiooni, vangistust, ei pea kohus põhjendatuks suunata teda varasemate tegude eest erikooli. Seda enam, et kõnealune tegu leidis aset enam kui poolteist aastat tagasi. Sanktsioonide rakendamine on mõjus eeskätt siis, kui see leiab aset võimalikult koheselt pärast karistamisväärse teo sooritamist. Eriti oluline on kohene reageerimine alaealiste puhul. Isiku suunamist kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli poolteist aastat pärast teo sooritamist ei saa kuidagi käsitleda õigusrikkumisele kohese ja tõhusa reageerimisena. Antud juhul ei saa arvestada ka seda, et Xxx sooritas hiljem veel kaks kuritegu – nende eest on talle juba karistus mõistetud. Kohtule esitatud andemetest ei nähtu, et pärast 10.02.2016 oleks Xxxi suhtes alustatud uusi kriminaalmenetlusi, mistõttu puudub käesoleval hetkel alus arvata, et Xxx on hoolimata mõistetud karistusest jätkanud kuritegude sooritamist. Kuivõrd Xxxile on hilisemate tegude sooritamise eest mõistetud karistuseks vangistus, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks kohaldada varasema rikkumise eest täiendava mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist.