Kohtulahend

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt: Veevo A.E katseaeg algas 26.05.2016, kuid Harju Maakohtu 18.05.2016 otsusega on liidetud ka Harju Maakohtu 17.07.2015 otsus nr 1-15-5382. Esimese kohtuotsuse alusel algas Veevo A.E katseaeg 17.07.2015 ja šokivangistusest vabanes ta 07.10.2015. 08.10.2015 sõlmis ta abielu xx xx. Käesoleval ajal on nad lahutamas oma abielu. 04.01.2016 alustas Veevo A.E sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda läbimist. Alates maikuust ei olnud võimalik Veevo A.E-st mittetulenevatel põhjustel antud programmi jätkata grupitööna. Seetõttu jätkas ta alates 25.05.2016 programmi läbimist individuaaltööna. Registreerimiskohustuse täitmisega Veevo A.E probleeme esinenud ei ole ja ta on motiveeritud koostööks kriminaalhooldusametnikuga. Probleemiks on osutunud hõivatus. Alates 30. oktoobrist 2015. kuni juulini 2016. oli Veevo A.E arvel Töötukassas, kuid kuna ta ei ole korduvalt ilmunud ettenähtud ajal kokkusaamisele juhtumikorraldajaga, siis võeti ta arvelt maha. Kuni käesoleva ajani pole ta tööd leidnud ja tal puudub mõistlik ajasisustus. Samuti esineb aegajalt probleeme vanglas tekkinud tuttavatega, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. Positiivsena võib välja tuua asjaolu, et oluliselt on paranenud Veevo A.E suhted oma vanematega, kes toetavad teda igati nii materiaalselt kui ka moraalselt. Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata Veevo A.E-le täiendav kohustus – mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nimetatud kohustus motiveeriks Veevo A.E suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning hoiaks teda eemal isikutest, kes võiksid avaldada talle negatiivset mõju, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu Veevo A.E on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning nimetatud rikkumisele tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud küll mõningate probleemidega, kuid olnud kokkuvõttes siiski suhteliselt positiivne ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus aitaks Veevo A.E edaspidiselt korrektsemalt täita katseaja tingimusi ning saavutada tõhusamalt hoolduskava eesmärke ning ühtlasi hoida süüdimõistetut eemal isikutest kes võivad avaldada temale halba mõju ning kaasata uute kuritegude sooritamisele. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas