1-16-7155
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. august 2016, Narva kohtumaja
Toimiku number
1-16-7155
Kohtunik
Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses)
Taotluse esitaja
Narva linna alaealiste komisjon Asukoht Peetri 5, 20308 Narva
Taotlus
Alaealise suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli
Alaealine
XX sünd. xxx, isikukood: xxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxx,
elukoht:
Anda luba paigutada alaealine X X (xxx) kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse (Tapa Erikool). Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond on kohtumääruse jõustumisel kohustatud toimetama alaealise X X Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse. Määrus saata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, Narva linna alaealiste komisjonile, X X ning tema seaduslikule esindajale, Narva linnale (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse. Edasikaebamise kord KrMS § 407 ja § 387 lg 2 kohaselt võib alaealiste komisjon, alaealine või alaealise seaduslik esindaja esitada määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1-16-7155 Asjaolud Narva linna alaealiste komisjon taotleb luba alaealise X X (xxx) suunamiseks Tapa Erikooli. Nimetatud taotluse kohaselt võttis Narva alaealiste komisjon 17.05.2016 vastu otsuse suunata xxx. klassi õpilane X X kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 05.08.2016 sai komisjon Maarjamaa Hariduskolleegiumist teate Tapa Erikooli vaba õppekoha broneerimisest. Narva alaealiste komisjoni 27.04.2010, 29.03.2011, 16.09.2014, 16.12.2014, 12.05.2015, 15.12.2015 ja 16.02.2016 istungitel arutati alaealise X X juhtumit seoses tema poolt toime pandud õiguserikkumistega (KarS § 218 lg 1, § 262 lg 1, TubS § 47 ja AS § 71) ning koolikohustuse mittetäitmisega. Komisjoni otsustega kohaldati X suhtes hoiatusi, suunamist vestlusele psühhiaatri juurde ning üldkasulikku tööd. Mõjutusvahendid on täidetud osaliselt. 17.05.2016 viimasel istungil arutas alaealiste komisjon Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna esindajate veel kahte taotlust X X kohta, kes on nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud väär- ja kuriteokoosseisule vastavad õigusvastased teod: 16.04.2016 kella 18.30 paiku Narvas, aadressil Turu 3 maja juures alaealine X X tarvitas alkohoolset jooki, nimelt jõid õlut. Sel viisil on alaealine X toime pannud alkoholiseaduse §-s 71 ettenähtud väärteo; samuti 05.05.2016 kella 13.00 paiku aadressil xxx asuvas xxx vahetunni ajal alaealine X lõi alaealist X X rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel X X tundis füüsilist valu. Sel viisil on alaealine X toime pannud KarS § 121 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. X X eirab oma käitumisega koolis kehtestatud korda ning solvab pedagoogide inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Oma tervisest hoolimata alaealine X suitsetab aastate kaupa ning tarvitab alkoholi. Peale psühhiaatri uuringut on poisile määratud ravi, mis on käesoleval ajal lõpetatud, kuna alaealine X tarvitab alkoholi vaatamata arsti keelule. X X seaduslik esindaja ei saa endiselt hakkama poja kasvatamisega, ei saa mõjutada last ega kontrollida tema käitumist. Ta ei tea, millega poeg vabal ajal tegeleb, kus ja kellega aega veedab. Narva linna Sotsiaalabiameti arvamuse kohaselt lapse ema ei suuda tagada kodus poja käitumise üle kasvatuslikku järelevalvet ja koolikohustuse täitmist ja seega on olemas uute õigusrikkumiste sooritamise oht. Tänaseks on ära tehtud lapsega väga suur mitmekülgne töö, mis ei andnud kahjuks oodatud tulemust. Vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvile 6 ja arvestades varem vastuvõetud komisjoni otsuseid ning kohaldatud mõjutusvahendeid taotleb alaealiste komisjon kohtult luba alaealise X X kaheks aastaks Tapa Erikooli suunamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi Narva linna alaealiste komisjoni esitatud taotluse ning sellele lisatud kirjalikud materjalid, leiab kohus, et taotlus X X erikooli suunamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 järgi on koolikohustuslik laps, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse seadust alaealisele, kes on: 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
1-16-7155 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud. AMVS § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on pannud toime sama seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. AMVS § 6 lg 3 kohaselt võib alaealiste komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. X X on 13-aastane, kes on korduvalt pannud toime õigusrikkumisi, millel on nii väärteo kui ka kuriteo tunnused - KarS § 121 lg 1, § 218 lg 1, § 262 lg 1, TubS § 47 ja AS § 71. X X on jätkuvalt koolikohustuslik isik, kuid kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei allu X X õpetajate korraldustele, ei täida koolikohustust – puudus sageli koolist põhjuseta. X X on suunatud psühhiaatri juurde ning talle määrati ravi, kuid see ei ole olukoda parandanud. Alaealise seaduslik esindaja, X X, ei suuda tagada seda, et tema poeg käituks edaspidi õiguskuulekalt ning täidaks koolikohustust. X X käitumine on alaealiste komisjonis korduvalt arutusel olnud, kuid komisjoni kohaldatud leebemad mõjutusvahendid ei ole mõjutanud teda hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest ega muutnud tema suhtumist koolikohustuse täitmisesse. Eelnevast lähtuvalt saab järeldada, et seni proovitud mõjutusvahendid ei ole lapse käitumist mõjutanud soovitud suunas ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kuna alaealist ei ole võimalik muul moel mõjutada ja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei saa sellega hakkama ka lapsevanem, siis tuleb X X suhtes kohaldada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist. Kohus leiab, et X X suunamine eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud lapse õigusvastase käitumisega ning vajalik temale endale kasvatusliku järelevalve huvides ning hariduse omandamiseks. AMVS § 6 lg 4 kohaselt võib alaealise paigutada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa alaealise X X paigutamiseks Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse kaheks aastaks. Määruse tegemisel juhindus kohus AMVS §-dest 1, 6, 13 ja KrMS §-dest 404, 406; 407, 383, 384, 386 ja 387.
1-16-7155
(allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.