Kohtulahend

1-15-8709

ning täitma KarS § 75 lõikes 2 punktis 8 sätestatud kohustust - osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Nimetatud kohtuotsus jõustus 30.10.2015. a (tl 46). Kriminaalhooldaja K. Kährik on esitanud 12.02.2016. a kohtule erakorralise ettekande (tl 5758), milles taotleb N.Z-ile Tartu Maakohtu 22.10.2015. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning on vahetanud kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta. Eelnimetatud erakorralise ettekande juurde jäi täielikult ka kohtuistungil osalev kriminaalhooldusametnik P. Aalde. Süüdimõistetu ei vaidlusta erakorralises ettekandes märgitud asjaolusid. Ta kinnitas, et ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkus ta Eestist Hispaaniasse 17. või 18.01.2016. a. ning tagasi Eesti saabus alles 05.08.2016. a. Maakohtu põhjendused KarS § 69 lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Kui süüdlasele on pandud kohustus osaleda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 69 lg 6 sätestab muu hulgas, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Erakorralise ettekande järgi ei ilmunud N.Z kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 17.11.2015. a, 19.01.2016. a, 26.01.2016. a ja 01.02.2016. a. Süüdimõistetul puudusid mõjuvad põhjused kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumiseks eelmärgitud kuupäevadel. Kutsetega (tl-d 60-61) on tõendatud, et kriminaalhooldusametnik on saatnud 20.01.2016. a ja 27.01.2016. a N.Z-ile kohtu määratud alalisse elukohta kutsed ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele vastavalt 26.01.2016. a ja 01.02.2016. a. Asjaolu, et süüdimõistetu oli ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkuud Eestist Hispaaniasse 17. või 18.01.2016. a, kinnitab, et tal puudus tegelikult tahe alluda kriminaalhooldaja kontrollile ning täita KarS § 75 lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja teha üldkasuikku tööd vastavalt antud tähtajale ja koostatud ajakavale. Seega on süüdimõistetu tahtlikult eiranud KarS § 75 lõikes 1 punktis 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralises ettekandes heidetakse süüdimõistetule ette ka seda, et ta on kriminaalhooldusametniku eelneva loata vahetanud elukohta. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 27.01.2016. a suhtles kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu emaga, kes kinnitas,

2 (3)

1-15-8709

et süüdimõistetu ei ela enam xxxxxxxxxxxxxxxxxx ta ei tea, kus süüdimõistetu viibib. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli süüdimõistetu aga KarS § 75 lõike 1 punkti 5 järgi kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Kuna süüdimõistetu on väljaspool Eestit viibinud vähemalt alates 18.01.2016. a ning elukoha vahetamiseks tal puudus kriminaalhooldusametniku eelnev luba, siis on ta sellega rikkunud KarS § 75 lõike 1 punktides 1, 3, 5 ja 6 sätestatud kohustusi. Erakorralise ettekande järgi hoiab süüdimõistetule kõrvale ka üldkasuliku töö tegemisest. 2016. a jaanuaris pidi süüdimõistetu tegema 32 tundi üldkasulikku tööd, kuid tegi sellest ära vaid 4 tundi. Süüdimõistetu ei ilmunud tegema üldkasulikku tööd 13.01.2016. a, 20.01.2016. a ja 27.01.2016. a. Üldkasuliku töö tegemise ajakavadega (tl-d 62 ja 64) on tõendatud, et süüdimõistetu pidi tegema 32 tundi üldkasulikku tööd nii ajavahemikul 23.11. kuni 14.12.2015. a kui ka ajavahemikul 06. kuni 27.01.2016. a. Üldkasuliku töö arvestuslehest (tl 63) kinnitab, et 2015. a novembris ja detsembris tegi süüdimõistetu üldkasulikku tööd kokku 30 tundi ning 06.01.2016. a veel 4 tundi üldkasulikku tööd. Seega tõendavad üldkasuliku töö tegemise ajakavad ja arvestuslehed, et süüdimõistetu ei ole kinni pidanud koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavadest ning alates 13.01.2016. a on ta ilma mõjuva põhjuseta kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Üldkasuliku töö kohaldamise eesmärgiks on anda süüdimõistetule võimalus elada vabaduses ning käituda teatud järelevalve ja kitsenduste tingimustes õiguskuulekalt. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga täidab oma eesmärki vaid juhul, kui süüdimõistetu on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd ning täitma kontrollnõudeid ja pandud kohustusi. Kuna süüdimõistetu on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja kriminaalhooldusele allumisest sisuliselt üldkasuliku töö alguses, näidates sellega, et ta pole motiveeritud tegema üldkasulikku tööd, pole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga täitnud oma eesmärki ning on vähetõenäoline, et üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisel või täiendavate kohustuste määramisel teeb süüdimõistetu talle mõistetud üldkasuliku töö ettenähtud tähtajaks ning täidab üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega tuleb vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tühistada ning KarS § 69 lõike 6 alusel pöörata täitmisele N.Z-ile Tartu Maakohtu 22.10.2015. a otsusega mõistetud karistus. Üldkasuliku töö arvestuslehest (tl 63) nähtub, et süüdimõistetu on teinud 34 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades asjaolu, et Tartu Maakohtu 22.10.2015. a otsusega mõisteti süüdimõistetule 300 tundi üldkasulikku tööd, on süüdimõistetul tegemata 266 (300 – 34) tundi üldkasulikku tööd, millele KarS § 69 lõike 6 järgi vastab 266 päeva vangistust. Seega tuleb süüdimõistetu saata vanglasse karistust kandma 266 päevaks s.o 8 kuuks 26 päevaks. Tartu Maakohtu 29.02.2016. a määrusega (tl 79-80) on N.Z vahistatud kuni karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumiseni. Politsei pidas süüdimõistetu kinni Tartu Maakohtu 29.02.2016. a määruse alusel 18.08.2016. a kell 16. Süüdimõistetu vahistamise on seaduslik, sest ta hoidus ilma mõjuva põhjuseta kõrvale Tartu Maakohtu 22.10.2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Seega tuleb jätta N.Z-ile kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata ning arvestada tema vangistuse kandmise aega alates kinnipidamisest, s.o 18.08.2016. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.