Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-15-8708/16
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 05.08.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1231

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-15-8708/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-8708

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 28. juuni 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu M.D (ik xxx) kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 28. juuni 2016 määrus jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 24 eurot (s.h käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole määruskaebemenetluses M.D-le riigi õigusabi osutamise eest.

4.Mõista M.D-lt välja menetluskulud 24 eurot riigituludesse.

5.M.D tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700074827ja selgitus „M.D, 1-15-8708 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

4.Maakohus tuvastas, et üldkasuliku töö tunde on M.D teinud nõuetekohaselt. Käesolevaks ajaks on ära tehtud 199 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 249 tundi üldkasulikku tööd. Liiklusohutusprogrammis M.D osaleda veel ei ole saanud, kuna osalemine sõltub programmi toimumisest. Registreerimisi on kriminaalhooldusametnikul M.D-ga toimunud kümme ning neljal korral on süüdimõistetu rikkunud registreerimisnõuet, tuues vabanduseks telefoni kaotuse ja kuupäevade segi ajamise. Kahel korral on M.D ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholi tarvitanuna ning korduvalt on ta üldkasuliku töö tegemise ajal viibinud ka arestimajas kainenemisel. Kohus luges tõendatuks, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud temale koos üldkasuliku tööga määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti on ta rikkunud üldkasuliku tööga kaasnevat registreerimiskohustust. Nimetatud rikkumisi tuleb lugeda tahtlikuks, kuna mõjuvaid põhjendusi kohustuste mittejärgimisele süüdimõistetul esinenud ei ole. Seega on ilmne, et M.D on temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse suhtunud ükskõikselt ning ei ole osanud hinnata tema suhtes karistuse mõistmisel üles näidatud usaldust ja temale antud võimalust jätkata oma elu vabaduses kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde tehes ja kriminaalhoolduse nõudeid järgides. Selle asemel on ta näidanud üles üksnes vastutustundetut suhtumist ning on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist takistanud, kuna ei ole nõuetekohaselt järginud tema peamise õigusvastase käitumise riskiteguriga seonduvat alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna alkoholi tarvitamisega on süüdimõistetul olnud probleeme juba pikemat aega ning teda ei ole mõjutanud edasisest alkoholi tarvitamisest hoiduma varasemas kriminaalasjas määratud kohustus pöörduda alkoholismivastasele ravile ega praeguses kriminaalasjas määratud kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis on kohtul igati alust kahelda, et ta suudaks alkoholi tarvitamisest hoiduda ka edaspidi ja täidaks seega temale üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid edaspidiselt korrektselt. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning M.D-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, arvates täitmisele pööratavast karistusest maha tema poolt seniselt ära tehtud üldkasuliku töö tunnid.

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 6.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et M.D-le etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 6.2 Kaitsja keskne argument seisneb selles, et M.D karistuse täitmisele pööramine on põhjendamatu, kuna üldiselt sobib ta kriminaalhooldusele ning oli nõus minema kahe kuu jooksul alkoholivastasele ravile. KarS § 69 lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. 6.3 Antud juhul ei ole M.D-le taotletud määrata üldkasuliku töö tähtaja pikendamist– asjaoludest nähtuvalt kestab M.D-le määratud tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks. Väär on ka kaitsja väide, et kohus ei ole kaalunud täiendava kohustusena võimalust alluda alkoholivastasele ravile, milleks M.D nõusoleku andis. Vastupidi – kohus on välja toonud, et M.D on varasemalt allutatud alkoholismivastasele ravile, kuid ta jättis peale ühekordset arsti külastust selle pooleli. I astme kohus on välja toonud sellegi, et M.D suhtumises nii alkoholiprobleemi kui ka toimepandud rikkumistesse ilmneb äärmine ükskõiksus, vabanduste ja eneseõigustuste otsimine, teistele vastutuse panemine („ma võin ju minna ravile“) ja parandamatu suhtumine ning sellest tulenev käitumine rikkumiste näol. Maakohus on möönnud, et M.D, vaatamata korduvatele õigusrikkumistele, nende eest mõistetud karistustele, lisakohustuste määramisele alkoholi tarvitamise piiramiseks, on käitunud vastutustundetult ega ole teinud senini ühtki omapoolset pingutust rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras leiab ka ringkonnakohus, et täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule M.D-le määrata ei ole otstarbekas. Sellises olukorras toimis apellatsioonikohtu hinnangul I astme kohus õigesti, kui pööras M.D-le Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud üheksa 9 päeva vangistust.