1-14-5075/71 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

3.M. Ponomarjov taotleb edasikaebuses maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt. Ta selgitab, et rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, kuna tal puudus elukoht ning töö. Samuti esinesid eluraskused, ent see ei tähenda, et ebaõnnestuma peaks ka elektrooniline järelevalve. Viimane tagab märksa rangema kontrolli, võimaldades vaid tööle minna. Tekib küsimus elektroonilise valve instituudist – kui inimesel on elu- ja töökoht, siis miks mitte anda talle võimalust. Seda enam, et varem ei ole M. Ponomarjovi suhtes elektroonilist valvet rakendatud. M. Ponomarjov ei nõustu sellegagi, et vangla peab teda narkootikumidest sõltuvaks. Samuti on kirjas, et M. Ponomarjovi ei saa vabastada, kuna ta hakkab jooma ja esineb risk uue kuriteo toimepanemiseks. Samas võib M. Ponomarjov juhul, kui teda elektroonilise valvega ei vabastata, kaotada elu- ja töökoha ning taas hakkab ta varastama, kuna tal ei olnud midagi süüa. Tähtaegse vabanemise korral oleks M. Ponomarjovil mitmeid probleeme ühiskonda naasmisega, sest vabaneb ta ju talvisel ajal, tal puudub elukoht ning taskus on vaid 20 eurot. Sellisest tupikust on M. Ponomarjovil raske end välja võidelda. Esiteks ei taga vangla vabanemisel piisavalt sotsiaalset abi elamise otsimisel, mis võimaldaks asuda töö otsingutele. Töötukassas arvele võttes saab esimese raha ka alles kuu möödumisel, mil M. Ponomarjovil on juba tarvis midagi süüa ja kuskil elada. Samuti on kohus välja toonud, et M. Ponomarjovil on võlgu üle 7000 euro eest. Vabastades ta enne tähtaega, saaks M. Ponomarjov hakata tagasi maksma võlgasid. Vabaduses on M. Ponomarjovil tütar, keda ta ei ole 2015. aastast alates näinud. Ta möönab, et selles, et ta karistust kannab, on ka temal endal süü ning ta kahetseb seda väga, ent ta soovib muutuda, sest praegusel ajal on M. Ponomarjovil elukoht ja töö, mille kohta on garantiikiri. Onupojast tööandja ei võtaks M. Ponomarjovi tööle, kui oleks veendunud, et see paneb toime uue kuriteo.

Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Praegusel juhul on maakohus M. Ponomarjovi riskitegureid põhjalikult käsitlenud, tuues välja, et isikut on korduvalt karistatud ja ta kannab juba mitmendat vabadusekaotuslikku karistust. Ometi on M. Ponomarjovi käitumismuster jäänud endiseks – ta jätkab uute kuritegude toimepanemist, mis on muutunud laadilt raskemaks. Samuti on I astme kohus analüüsinud neid riskitegureid, mis antud süüdlase puhul soodustavad uute kuritegude toimepanemist – nendeks on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest, riskeeriv eluviis, ühiskonnas kehtivatest reeglitest mittehoolimine ning nõrk motiiv muutumiseks. Ka Viru Vangla ja prokurör on asunud M. Ponomarjovi vabastamist mittetoetavale seisukohale. 4.3 M. Ponomarjovi määruskaebust lühidalt kokku võttes on selle põhiargumendiks väide, et kui teda praegu ei vabastata, kaotab ta nii töö kui elukoha ning selliselt on ta tupikus, kust on raske end välja võidelda. Ringkonnakohus nõustub M. Ponomarjoviga selles, et resotsialiseerumine olukorras, kus isikul puudub elu- ja töökoht võib osutuda raskeks. See fakt ainuüksi ei tingi aga isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui tema vabastamise vastu esineb kaalukamaid argumente. Nagu öeldud, on M. Ponomarjovi vabastamist toetavatel ja välistavatel asjaoludel maakohus piisava põhjalikkusega peatunud, mistõttu ei hakka apellatsioonikohus neid üle kordama. Küll aga märgib ringkonnakohus, et kriminaalhooldusele allutamine eeldab, et kohtul oleks usku selles, et süüdlane selle edukalt läbib. Praegusel juhul nähtub M. Ponomarjoviga seotud materjalidest, et ta on varasema kriminaalhoolduse ajal rikkunud süstemaatiliselt kontrollnõudeid. Vangla on M. Ponomarjovi puhul välja toonud ohuna ametnike solvamise ja ähvardamise. Ehkki M. Ponomarjovi väitel on elektrooniline valve sootuks erinev kriminaalhooldusest, märgib ringkonnakohus, et ka karistuse kandmiselt elektroonilise valvega vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub ringkonnakohtul veendumus M. Ponomarjovi katseaja edukas läbimises. M. Ponomarjovi väitel on talle ennetähtaegse vabastamise korral tagatud töökoht onupojale kuuluvas ettevõttes. Samuti on M. Ponomarjovil elukoht onupoja firmale kuuluvas korteris. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt suhtleb M. Ponomarjov vennapojaga telefonitsi iganädalaselt. Kuivõrd sugulaste vahel on tihe suhtlus, ei tingi ainuüksi asjaolu, et M. Ponomarjovi sel korral ei vabastata, ilmtingimata seda, et talle vabanedes sama töökohta ei pakuta. Oleks põhjendamatu arvata, et onupoeg pakub M. Ponomarjovile tööd vaid tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, kuid välistab tema tööleasumise hiljem.