Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

saata

Vangla Lääne-Harju määrus täitmiseks

kohtumäärusega 1-08-4804 asenduskaristusena mõistetud 2 kuu ja 3 päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtulahendite kogumis määrati 1 aasta 2 kuud ja 1 päev vangistust ning S. Šlõkovi karistuse kandmise alguseks loeti 26.01.2016.a. Kohtumäärus jõustus 09.03.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 26.01.2016.a. ja lõpp 27.03.2017.a. Sergei Šlõkovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta läbis riigikeele A1 taseme kursuse ja jätkab riigikeele A2 taseme kursusel osalemist. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Vangla toetab S. Šlõkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Šlõkovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma emale kuuluvasse korterisse XXX, kus elab ka tema isa. Korteri omanik ja korteris elav kinnipeetava isa XXXandsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Sergei Šlõkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas esimest korda. Elama asub peale vabanemist XXX, koos vanematega. Töökohta ei ole, sest on invaliidsus. S. Šlõkov kinnitas, et ei tohi alkoholi tarvitada, sest talle tehti operatsioon. On nõus iseloomustuses märgitud lisakohustustega. Abiprokurör Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Sergei Šlõkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas. Kaitsja palub vabastada S. Šlõkovi tingimisi ennetähtaegselt. Tal on olemas kindel elukoht, kriminaalhooldaja on seda kontrollinud ja elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Samuti on vanemate nõusolek olemas. Tema vabastamist toetab nii prokurör kui vangla. Vangla on esitanud omapoolsed nõuded, mida tuleks järgida, kohus luges need ette ja ta on nõus neid nõudeid täitma. Põhiline probleem on alkoholiprobleem, mille tõttu on kuriteod toime pandud. Kui ta võtab ennast käsile ja läheb ravile, siis on lootust, et rohkem rikkumisi ta toime ei pane. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Sergei Šlõkovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Šlõkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. S. Šlõkov kannab käesolevat vangistust karistusena teise astme kuritegude toimepanemise eest, vanglas viibib esimest korda. Süüdimõistetu on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal –riigikeele

õppimine. Vangla ja prokurör toetavad S. Šlõkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S. Šlõkovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S. Šlõkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kuna S. Šlõkovi poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdlasele kriminaalhoolduse ajaks alkoholi mittetarvitamise kohustuse määramist. Et tagada S. Šlõkovi materiaalne kindlustatus ja toimetulek vabaduses, on vajalik määrata talle tööga hõivatuse kindlustamiseks lisakohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Kohus peab vajalikuks määrata süüdlasele kohustus läbida alkoholismivastane ravi, et vabaneda alkoholisõltuvusest. Süüdlane andis istungil nõusoleku määrata temale katseajaks eelnimetatud lisakohustused. Lisaks eelpool nimetatud kohustustele, tuleb S. Šlõkovil katseaja jooksul täita ka KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded. Pärast vabanemist on S. Šlõkovil olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.