Kohtulahend

jõustumisel jätta Eesti

2 (5)

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Kalev Musta süüdistatakse selles, et tema: -06.märtsil 2015a. õhtupoolikul oma töökohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonda xxxxxxxxxxxxxx edasi xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõidukiga xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja A. V. sõiduautoga xxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxx) ilma vastava loata laskekõlbuliku tulirelva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx (xxxxxxx) automaadipadrunitega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ümber ehitatud vintpüssi, mille K.Must oli alates 05.märtsist 2015a.eelnevalt omandanud ja hoidnud. Kalev Must rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani Kalev Must toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so tulirelva ebaseadusliku käitlemise. -06.märtsil 2015a. õhtupoolikul oma töökohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonda xxxxxxxxxxxxxx edasi xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva sõidukiga xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja A. V. sõiduautoga xxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxx) tehasetoodanguna valmistatud tulirelva helisummutit, mille K.Must oli alates 05.märtsist eelnevalt omandanud ja hoidnud. Kalev Must rikkus Relvaseaduse § 22 lg 41 , mille kohaselt helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Seega pani Kalev Must toime pani toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise so KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus Kalev Musta süüditunnistamist KarS § 418 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära (11,50 eurot), so 1150 eurot, Kalev Musta

3 (5)

süüditunnistamist KarS § 420 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 80 päevamäära (11,50 eurot), so 920 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Kalev Mustale liitkaristuseks rahaline karistus 180 päevamäära (11,50 eurot), so 2070 eurot. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 1237,80 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Kalev Must aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Kalev Must, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kalev Musta süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 ja KarS § 420 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuurile ning asuvad EKEI-s. KarS § 421 kohaselt võib kohus kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Relvaseaduse § 22 lg 41 kohaselt on helisummutit lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Relvaseaduse § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

4 (5)

Kuna Kalev Mustal puudus relva ja summuti omamiseks vajalik luba, tuleb KarS § 421 ja KarS §

lg

alusel konfiskeerida xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuurile ning asuvad EKEI-s. Tulenevalt ekspert Ülo Põldsami taotlusest (tl 38) eelnimetatud esemed jätta EKEI relvakogusse, kohus määrab jätta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx EKEI relvakogusse. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kalev Musta menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 172,80 eurot ning tulirelvaekspertiisi maksumus 420 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kalev Must on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist kuueks kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut ning tasumisele kuuluvat rahalist karistust, käib Kalev Mustale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Kalev Musta varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 1237,80 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.