Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-4593 (16284000167)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
U.A süüdistuses KarS § 423 kokkuleppemenetluses Ene Uljanova
Prokurör Süüdistatav
järgi
U.A (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
järgi ja mõista talle
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 23.-25.04.2016, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda U.A kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata U.A-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui U.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Tühistada kohtuotsuse jõustumisel U.A-le lahkumise keeld.
tõkendina kohaldatud elukohast
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on U.A toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on karistatud PPA Lõuna prefektuuri 06.07.2015 ja 20.11.2015 otsustega väärteoasjas Liiklusseaduse § 201 lg.2 alusel juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 06.03.2016 kella 15.16 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Holstre külas Holstre tee 6 juures mootorsõidukit BMW 525 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja 23.04.2016 kell 16:47 juhtis Viljandimaal Viljandi vallas Saareküla külas Uusna-Saareküla tee 4 km-l sõiduautot VW Polo registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria juhtimisõigust, millega U.A rikkus LS § 94 lg 1 nõuet „mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki
juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231 järgi ja karistamiseks vangistus 3 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg 23.04.2016- 25.04.2016 s.o. 3 päeva arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui U.A ei pane ühe aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava U.A kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 697 eurot: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. U.A on kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2016- 25.04.2016, seega on U.A viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.