Kohtulahend

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta I.H-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 10 kuud I.H suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.H temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6 127 758).

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.H süüdistatakse KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 15.03.2016, edastas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule oma portreefotod, eesmärgiga saada XXXnimeline võltsitud Leedu Vabariigi juhiluba ning isikutunnistus. Kuivõrd I.H poolt edastatud foto ning andmed lisati võltsitud Leedu Vabariigi juhiloale nr XXX ja Leedu Vabariigi isikutunnistusele nr XXX, aitas I.H andmete esitamisega kaasa KarS §-s 350 märgitud tähtsa isikliku dokumentide võltsimisele. Seega pani I.H toime KarS §-s 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kaasaaitamise. Samuti süüdistatakse I.H KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 15.03.2016 kella 00.05 paiku aadressil XXX Tallinn, esitas politsei poolt dokumentide kontrollimisel Põhja Prefektuuri KKB operatiivkeskuse koerajuhile Rünno XXX XXX nimele väljaantud võltsitud Leedu Vabariigi juhiloa nr XXX ja Leedu Vabariigi isikutunnistuse nr XXX, mis on tähtsad isiklikud dokumendid KarS § 350 mõttes, eesmärgiga tõendada endal kehtiva mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu ning vabaneda vastutusest juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Maanteeameti liiklusregistri andmetel I.H tegelikult puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega pani I.H toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 30.05.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleliis Rattam, süüdistatav I.H ja tema määratud korras kaitsja VeeraTolli Baskin järgneva kokkulepe: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus I.H süüditunnistamist KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ning määrata karistuseks 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest taotleb abiprokurör kohtus I.H süüditunnistamist ning määrata karistuseks 10 (kümne) kuu pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks, kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; § 126 lg 3 p-st 4; KarS § 347 lg-st 1 ja § 22 lg-st 3; § 348 lg-st 1; § 64 lg-st 1; § 74 lg-test 1 ja 3; §-st 75 lg 1 p-dest 1-6; § 83 lg-st 2; §-st 351 asub kohus seisukohale, et I.H kuulub temale KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 348 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitud süüdistatava poolt hüvitatava menetluskuluna süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, mis absoluutsummana moodustab 725 eurot ja tuleb kokkuleppe kohaselt maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.