Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2016, Tallinn
Kriminaalasja number
1-16-4482
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali
Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend
Bogdan Gorelikovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu 24 mai 2016 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Prokurör
Kaitsja ja süüdistatav Bogdan Gorelikov, ik: 39411300833, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 23.05.2016 Natalia Duškina
Kaitsja
Leelo Viil
Süüdistatav
apellatsioonid kui ilmselt
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
süüdistatava süü suuruse näitajaks. Kohus arvestas, et Konjak Meukov VSOP varguse puhul on tegemist KarS § 44 lg 2 ja § 218 lg 4 mõistes väheväärtusliku asjaga. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Tegemist on ka kohtu hinnangul asjaoluga, mis viitab väiksele süüle. Süüdistatava väited varguse toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tõepärased ja usutavad. Karistust kergendava asjaoluna on põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Bogdan Gorelikovi puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguse osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohtul ei olnud alust kahelda Bogdan Gorelikovi poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Bogdan Gorelikovi puhul ei esine. Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistas oma süüd kõigis temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennastõigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis võib tähendada puhtsüdamlikku kahetsust. Bogdan Gorelikov on oma kahetsust sõnaliselt väljendanud ning lubanud, et üritab edaspidi mitte nii käituda ja mitte varastada, alust ei ole kahelda kahetsuse siiruses. Bogdan Gorelikovi käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Käesoleval juhul on tähelepanuväärne, et Bogdan Gorelikov ei ole hakanud menetlusest kõrvale hoiduma ega püüdnud vabaneda kriminaalvastutusest. Ta ilmus ise vabatahtlikult menetleja kutsel politseisse, teades, et eesootav karistus võib olla reaalne vangistus. Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Kohtu arvates Bogdan Gorelikov ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga. Leiab, et üksnes Bogdan Gorelikovi varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Oluline on süüdistatava soov minna Rehabilitatsioonikeskusesse ja vabaneda narkosõltuvusest. Bogdan Gorelikovi isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Vangistuse asendamise korral üldkasuliku tööga kinnipeetav ei vabane karistusest, vaid kannab selle lõpuni kergematel tingimustel ja olles järelevalve all. Kohaldades Bogdan Gorelikovi suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Üldkasuliku töö tegemine distsiplineeriks isikut ning soodustaks tööharjumuse kujunemist ning võimekust vabaduses toime tulla, mis on Bogdan Gorelikovi puhul eriti oluline. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse
kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on Bogdan Gorelikovi vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. Ei nõustu kohtu seisukohaga, et Bogdan Gorelikovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 6 kuu pikkuse reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. KrMS § 338 p 4 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2016. a otsus Bogdan Gorelikovile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Bogdan Gorelikovi’le kergem karistus.
mõistmisel arvestanud. Nii on kohus otsuses sõnaselgelt märkinud, et arvestades nii karistuse raskust kui süü tunnistamist ning avaldatud kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, on alus mõista süüdistatavale karistusena sanktsiooni alammäära lähedane vangistus. Maakohtu poolt juba arvestatud asjaolude uuesti arvestamiseks ringkonnakohtu poolt, seaduslikud alused puuduvad. Nii kaitsja kui ka süüdistatav on märkinud, et tähelepanuväärne on, et süüdistatav ei hoidunud kõrvale menetlusest vaid ilmus vastavalt kutsele politseisse. Kolleegium osutab, et menetleja kutsel ilmumata jäämine toob kaasa seaduses ettenähtud tagajärjed ning kutse peale ametiasutusse ilmumine ei kuulu KarS § 57 karistust kergendavate asjaolude loetellu ega ole eraldi hinnatav karistust kergendava asjaoluna. Küll on võimalik sellist käitumist hinnata kui süüdistatava suhtumist toimepandusse, mis kinnitab tema poolt väljendatud kahetsuse siirust, mida on aga maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud.
Seega jääb kaitsjatasu Bogdan Gorelikovi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.