Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1075.- (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 96.(üheksakümmend kuus) eurot; • narkootilise aine ekspertiisi nr 15E-AN1076 kulud summas 84.(kaheksakümmend neli) eurot; • DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1276 teostamise kulust 342.- (kolmsada nelikümmend kaks) eurot.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Maksim Stihhanovit süüdistatakse suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Maksim Stihhanovi poolt toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal enne 21.09.2015.a eeluurimisel tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult suures koguses (so narkootilist ainet koguses, mis on mõeldud narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet fentanüüli. Ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet fentanüüli hoidis ta enda juures kuni kinnipidamiseni 21.09.2015.a kella 13.45-ni Maardus Avar tn 4 maja ees, mil tema taskust leiti ja võeti ära 1 soonkinnitusega kilekott. Kilekotis 11 fooliumvoldikut, milles pulber massiga kokku 0,22 grammi sisaldab 3,8 % ehk 0,0084 grammi puhast narkootilist ainet fentanüüli. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 8,4 milligrammist fentanüülist narkojoobe tekitamiseks kokku keskmiselt 64 inimesele.

Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Maksim Stihhanov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Maksim Stihhanov tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 184 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisikulud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1075.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Maksim Stihhanovile on kohtueelse menetluse käigus osutatud riigi õigusabi summas 96.- eurot. Kriminaalasja raames on teostatud narkootilise aine ekspertiis nr 15E-AN1076 summas 84.- eurot ning DNA-ekspertiis nr 15E-GE1276 summas 1026 eurot. Vastavalt kokkuleppele jääb DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1276 tasu summas 1026 eurot osaliselt riigi kanda, mõistes Maksim Stihhanovilt välja 342 eurot. Süüdistatavalt sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-120-12 p 6.2. Kokkuleppest nähtub, et kokku on lepitud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 kohaldamisel ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.