Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-4833 Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kriminaalasi nr 1-16-4833 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. R.J-i süüdistatakse selles, et tema 13.03.2016.a kella 02.24 ajal, juhtides Kuressaare linnas Kalda puiesteel mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXXXXX sõidukiirusega ca 70-80 km/h, ületas linnas lubatud sõidukiirust 50 km/h, millega rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis, ja jättes arvestamata oma lühiajalist sõidukogemust (esmane juhiluba väljastatud 13.08.2015), valis teeoludele mittevastava sõidukiiruse, s.o 70-80 km/h, millega rikkus liiklusseaduse § 50 lg 1 nõudeid: Juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust ja lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ja juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; mille tagajärjel kaotas auto kurvis juhitavuse, kaldus teelt välja vastassuunavööndisse ja põrkas vasakpoolse esiosaga vastu teeäärset puud. Sõidutades kaasreisijat K.K-d, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, rikkus R.J liiklusseaduse § 33 lg 2 p 6 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Juhi R.J-i poolt liiklusseaduse nõuete rikkumise tagajärjel toimunud auto teelt väljasõidu ja teeäärse puuga kokkupõrke tagajärjel sai autos juhi kõrval parempoolsel esiistmel istunud kaasreisija K.K isiku ekspertiisiakti nr XXXXXXXXXXX kohaselt järgmised tervisekahjustused: teadvusehäire – peaajuvapustus (Glasgow koomaskaalal kokku 3 palli) koos traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga paremal kiirukuklapiirkonnas, vasaku silmakoopa ja põskkoopa eesseina murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma laugudel, põrutushaav vasakul kulmul, limaskestarebend vasakus suunurgas, parempoolse 1. ja 2. roide murd ja vasakpoolse 2. roide murd ning nahamarrastused vasakul pool kehatüvel. Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastused (peaajukahjustus teadvusehäirega) eluohtlikud. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske terviskahjustus, pani R.J toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-16-4833 Prokuröri poolt kohtus R.J-ile nõutud karistus: KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. KarS § 73 alusel jätta karistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks (4) kuuks. Süüdistatav R.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kannatanuga saavad hästi läbi ja kannatanul tema vastu nõudmised puuduvad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul, võimalusel vabastada kasvõi osaliseltki menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab R.J’i süüdi kuriteos KarS § 422 lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 422 lg1 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.J ’i karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.J õpib XXXX koolis. R.J on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbeks ja peab võimalikuks R.J-i suhtes KarS § -s 73 sätestatu kohaldamist. Kannatanu K. K on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kannatanul süüdistatava vastu materiaalsed nõudmised puuduvad. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Ekspertiisitasu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot. KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele; - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. R.J-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestatud kohtueelses menetluses tasu ning kohtulikus eelmenetluses tasu ja kulu kokku 304,00 eurot. R.J esitas kohtuistungil taotluse osaliseks vabastamiseks menetluskulu tasumisest. R.J on õpilane, iseseisev sissetulek puudub täielikult. Kohus leiab, et esinevad KrMS § 180 lg3 ja 180 lg1 p11 nimetatud asjaolud süüdistatava osaliseks kaitsjatasu tasumisest

Kriminaalasi nr 1-16-4833 vabastamiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.