lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3438/35

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3438/35
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3438/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.08.20141-14-3438/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3438

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. mai 2016 määrus, millega Martin Koidu jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Martin Koidu kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 17. mai 2016 määrus muutmata.

Jätta määruskaebus rahuldamata.

3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 72 eurot vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses Martin Koidule riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Martin Koidult välja menetluskulud riigituludesse. Martin Koidul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Martin Koidu 1-14-3438, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Martin Koidu on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teda karistati vangistusega 9 kuud, mida lühimenetluse sätteid kohaldades vähendati 1/3 võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva. M. Koidu karistuseks jäi 5 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu 25.04.2014 otsusega mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on 20.12.2013 ja lõpp 20.06.2017.
2.Tartu Maakohtu 17.05.2016. a määrusega jäeti M. Koidu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi mittevabastamise põhjustena välja M. Koidu korduva kriminaalkorras karistatuse (käesolevalt 10 reaalne vangistus). Viimased kuriteod – varavastased ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks sõltuvus narkootilistest ainetest. Positiivseks luges kohus taasühiskonnastavates tegevustes osalemise. Vabanedes on M. Koidul võimalik asuda elama MTÜ Aktiveerimiskeskus Tulevik elamispinnale. M. Koidu on varem töötanud, samas on tema tööoskused vähesed. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Riskihindamise tulemusena on tõenäosus, et M. Koidu asub majandusliku kitsikuse tõttu uuesti toime panema kuritegusid, ülikõrge (80%). M. Koidu hakkas juba alaealisena tarvitama alkoholi. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Esmakokkupuude narkootikumidega oli 14-aastaselt. Käesoleval ajal on ta seadnud eesmärgiks narkootikumidest vabanemise, ent varem ei ole ta seda teha suutnud, kui lahkus Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusest pärast 3. päeva. M. Koidu korduv karistatus viitab kriminaalsete hoiakute olemasolule ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Ehkki M. Koidu on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, on ta tunnistanud, et ei suuda seda kõrvalise abita. M. Koidu on ka varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uue kuriteo. Suhted lähedastega on keerulised ja lisaks kriminaalse taustaga tuttavatele ja alaealisena kantud vangistusele, on tema hoiakuid mõjutanud just toetava perekonna puudumine. Ka vangla ei toeta M. Koidu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kohus leidis, et mõningased positiivsed momendid ei kaalu üles negatiivseid aspekte, mistõttu on M.

Koidu tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada kohtumäärus täies ulatuses. Tühistatud osas teha uus kohtumäärus, millega vabastada M. Koidu vangistusest tingimisi enne tähtaega. Katseajaks määrata talle lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud üldistele kontrollnõuetele vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses loetletud kohustused, s.t 1) kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi; 2) kohustus mitte tarvitada või omada katseajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast töötuna Eesti Töötukassas arvele kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kaitsja põhiteesid on järgmised. 3.1 Maakohus ei ole piisavalt motiveerinud M. Koidu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist ning on jätnud arvestamata vangla poolt välja toodud positiivsed momendid. Seetõttu on tehtud tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused. Kinnipeetav avaldas istungil, et soovib peale vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest, elada seaduskuulekat elu ning on motiveeritud oma elukorraldust muutma. Vangistuses oma elu üle järele mõelnud M. Koidu soovib vabanedes pühenduda eriala omandamisele, tööotsingutele ning ei soovi enam tarvitada sõltuvusaineid, ega suhelda teda negatiivselt mõjutanud tuttavatega. 3.2 Väär on see, et M. Koidul puudub väljaspool vanglat toetav perekond. M. Koidu on karistust kandes suhelnud nii ema kui kahe tädiga. Lähedased on toetanud ka vangistuse jooksul. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Koidu on läbinud hulgaliselt rehabiliteerivaid tegevusi. M. Koidu on avaldanud, et nende toimel on tema väärtushinnangud muutunud ning ta soovib elada seaduskuulekalt ja sõltuvusaineid tarvitamata. Individuaalset täitmiskava on M. Koidu täitnud korrektselt. Järelejäänud karistuse kandmise ajaks ei ole M. Koidule planeeritud ühtegi uut rehabiliteerivat tegevust. Vangistust on oma eesmärgi täitnud ning M. Koidule tuleks anda võimalus kanda vangistus lõpuni leebematel tingimustel. M. Koidule tuleks anda võimalus vangistuses asetleidnud positiivseid muudatusi rakendada väljaspool kinnipidamisasutust ning tõestada, et muutused on tegelikud. Kinnipeetav soovib riskivaldkondadega tegeleda. 3.3 Positiivse asjaoluna tuleb arvestada, et M. Koidul on võimalus asuda elama kahesse erinevasse rehabilitatsioonikeskusesse. Seal tegeletakse sõltuvusprobleemidega isikute taasühiskonnastamisega ning võimalus on tegeleda riskivaldkonda käsitlevate sotsiaalprogrammide ja töökoha otsingutega. Rehabilitatsioonikeskuses on võimalik viibida 1 aasta (s.o sama pikalt, kui kestaks järelejäänud karistusaeg). M. Koidu on avaldanud

soovi hakata otsima töötukassa kaudu tööd. M. Koidul on vangistusest erinevaid töökogemusi, praegu töötab ta majandustöödel. Tööga hõivatus või töötuna arvel olek vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipidamise järgselt on M. Koidul toetajad ema ja kahe tädi näol ning elukoht, samuti võimalused tööotsinguteks. Seega on oletuslik teha järeldusi, et M. Koidu hakkaks hankima ülalpidamist ebaseaduslikul teel. 3.4 M. Koidu on kinnipidamisasutuses viibinud pika aja ning 2 aastast ja 6 kuust on ära kandmata 1 aasta 1 kuu. Pidades silmas riskitegureid, vajab kinnipeetav karistuse kandmiselt vabanemisel abi resotsialiseerumiseks, mida talle saaks pakkuda käitumiskontroll ning järelevalve rehabilitatsioonikeskuses. Kui kinnipeetav kannab ära kogu karistuse, puudub tema käitumise üle kontroll ning teda ei ole võimalik riskivaldkondades abistada. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks igati proportsionaalne lahendus, sest minimeerib ohud ja riskid. Koostöö kriminaalhooldusega teeb võimalikuks kinnipeetava tagasituleku ühiskondlikku ellu oluliselt kergemaks ning võimaldab efektiivselt rakendada sotsiaalprogrammides õpitut. 3.5 Kaitsja leiab, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral oleks M. Koidu käitumine kontrollitud ning teda seoksid karistusõiguslikud kohustused, milliste rikkumise korral tuleks tal ärakandmata karistus lõpuni ära kanda. Käitumiskontrollile allutamine annaks võimaluse abistada pikaajaliselt vangistust kandnud kinnipeetavat võimalikes riskivaldkondades, taasühiskonnastumisel ning pikema aja vältel jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla. Kaitsja rõhutab sedagi, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral kinnipeetav ei vabane karistusest, vaid kannab selle lõpuni kergematel tingimustel ja olles järelevalve all.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
4.1.Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse, kuna selle esitaja hinnangul ei ole see piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu - riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, sõltuvusprobleemid, varasem kriminaalhoolduse luhtumine, uue kuriteo toimepanemise ülikõrged riskiprotsendid, garanteeritud töökoha puudumine ja M. Koidu

isiksuseomadused) kui ka positiivseid sotsiaalprogrammides, riigikeeleõppes ja kontaktisikuga ning tööhõives osalemine).

asjaolusid vestlustel

(osalemine inspektor

4.2.Kaitsja kinnitusel on M. Koidu läbitud sotsiaalprogrammidest õppinud seda, kuidas ületada elus tekkivaid raskusi ning ta teadvustab endale riskitegureid, mis on tema elukäiku mõjutanud. Eeltoodut peab kohtukolleegium positiivseks, eriti arvestades seda, et M. Koidut on enne käesolevat vangistust karistatud 12 korral, s.o tegemist on kuritegelikult väga aktiivse isikuga. Prokuratuuri arvamuses on samuti asutud kinnipeetavat mittetoetavale seisukohale. Seejuures ka prokurör välja toonud, et M. Koidu kannab mh karistust raske rahvatervisevastase kuriteo – narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Samuti on riiklik süüdistaja välja toonud, et M. Koidul on kehtivad distsiplinaarkaristused, lisaks on tema tööoskused puudulikud ning kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka Tartu Vangla on hinnanud M. Koidu puhul uue kuriteo riskiprotsenti tavatult kõrgeks (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%). Ehkki kaitsja toetab M. Koidule käitumiskontrolli ja erinevate kohustuste panemist, esineb ringkonnakohtu hinnangul liiga suur risk, et vabanedes M. Koidu neid tingimusi täita ei suuda. Sellele viitab mh tema normeeirav käitumine karistuse kandmise jooksul.
4.3.Iseenesest tuleb nõustuda kaitsjaga, et M. Koidu oleks isikuks, kes vajaks tuge ja aitamist nii sõltuvusega seotud probleemide lahendamiseks kui töö otsimisel. Selleks võiks olla sobiv rehabilitatsioonikeskusesse elamaminek. Samas aga näitab isiku varasem käitumine, et ta on ka varem peale kolmepäevast viibimist rehabilitatsioonikeskuses sealt lahkunud. See teeb küsitavaks, kas M. Koidu suudaks sel korral hakkama saada keskuses kehtivate normide ja tingimuste täitmisega ning katseaja edukalt läbida. Iseloomustus kinnitab määruskaebuse väiteid, et M. Koidu lähedasteks on ema ja kaks tädi. Samas puuduvad iseloomustuses andmed, et nimetatud isikud oleksid valmis toetama M. Koidut vabanemise korral materiaalselt selliselt, et tagada tema esialgne toimetulek. M. Koidu vabanemisfondis on esialgseks toimetulekuks kogutud raha, ent ka tema suhtes tasumata võlanõuded on väga suured (seisuga 04.04.2016 summas 9381 eurot). Seetõttu ja arvestades muid riskifaktoreid (töökoha puudus, kõrge uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent, vähesed tööoskused ja puudulik toimetulek), leiab ringkonnakohus, et M. Koidu vabanemisjärgsed tingimused pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. 4.4 Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga M. Koidu vabastamata jätmise osas. Sellele vaatamata loodab kohus, et M. Koidu realiseerib oma positiivsed kavatsused – asuda tööle ning tegeleda oma sõltuvuskäitumisega vabanemise järgselt.
5.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja M. Koidu kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
6.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu määrusega tutvumiseks ja edasikaebuse koostamiseks 1,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 72 euro hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

/allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Kartau

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Mati

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.