1-10-4363/20 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.KarS § 5 lg 2, KrMS § 432 lg 34 alusel jätta muutmata I.E-le Harju Maakohtu 13.04.2010. a kohtuotsusega mõistetud karistus ning I.E ei kuulu selle karistuse kandmiselt vabastamisele. Määrus saata Riigi Tugiteenuste Keskusele, I.E-le, prokurörile, XXX Vanglale, kohtutäitur Risto Sepale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused I.E on Harju Maakohtu 13.04.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-4363 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega 4950 krooni ehk 316,36 €. Kohtuotsus jõustus 20.05.2011. a. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 14.09.2015. a Harju Maakohtule avalduse I.E-le asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna kohtu poolt mõistetud rahaline karistus 316,36 € ulatuses on senini tasumata, asjas ei ole toimunud mitte ühtegi laekumist ning kohtutäituri andmetel puudub võlgnikul vara, millele sissenõue pöörata. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded ja kohtunõuded kolmes teises kriminaalasjas. Täituri andmetel on tegemist varatu isikuga ning ei ole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Harju Maakohtu 24.11.2015. a kohtumäärusega 1-10-4363 kuulutati I.E tagaotsitavaks. Harju Maakohtu 22.03.2016. a kohtumääruse 1-10-4363 jäeti rahuldamata Riigi Tugiteenuste Keskuse 14.09.2015. a taotlus I.E-le Harju Maakohtu 13.04.2010. a kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse asendamiseks. Harju Maakohtu 13.04.2016. a kohtumäärusega rahuldati Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) määruskaebus ja tühistati Harju Maakohtu 22.03.2016. a kohtumäärus kriminaalasjas 1-104363 täies ulatuses. Uuendati I.E suhtes RTK avalduse alusel alustatud menetlus asenduskaristuse kohaldamiseks kriminaalasjas 1-10-4363. Harju Maakohtu 26.04.2016. a kohtumäärusega 1-10-4363 kuulutati I.E tagaotsitavaks. Harju Maakohtule teatati 26.05.2016. a, et ta I.E ei ela enam XXX tänaval munitsipaalkorteris, vaid elab Soomes. Karistusseadustiku (KarS) § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.

KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kriminaalasjaga leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus I.E suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristusena vangistuse kohaldamiseks, kuna I.E ei ole 5 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest üles näidanud soovi tasuda talle kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, näidates nii üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna I.E rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõue pöörata, on põhjendatud kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks tema suhtes asenduskaristust. Kohtu kutsele isik ei ole reageerinud ja kohtule teatas munitsipaalkorteri haldaja, et I.E viibib väljaspool Eestit. Seega kuna I.E-le mõistetud rahaline karistus on 316,36 € ulatuses tasumata ning rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, on asenduskaristuseks 1 kuu ja 2 päeva vangistust. I.E karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest. Analüüsides Harju Maakohtu 13.04.2010. a kohtuotsust 1-10-4363, leiab kohus, et I.E-le mõistetud karistuse vähendamiseks KarS § 121 järgi alused puuduvad. Kohus selgitab, karistusseadustiku 01.01.2015.a jõustunud redaktsiooni kohaselt sätestab KarS § 121 lg 1, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Varasemalt kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt oli KarS § 121 järgi kuriteo toimepannud isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. I.E tegu, mis oli kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, on jätkuvalt karistatav ka praegu, s.o tegu on kaetud KarS § 121 lg-s 2 sisaldava koosseisuga, mille eest on võimalik karistuseks mõista kuni 5aastane karistus. Seega on uue redaktsiooniga sarnase kuriteo eest mõistetud sanktsiooni karmistatud ning kohtu hinnangul puuduvad alused I.E-le mõistetud karistuse muutmiseks ja vähendamiseks, samuti tema vabastamiseks.