Kohtulahend

Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016 Rapla

Kriminaalasja number

1-15-10027

Kohtunik

Anne Randjärv

Arutatav asi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku Rein Merila erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

Janari Kallaste 38505242746 elukoht: xxxxxxx vald xxxxxx küla xxxxxxx talu

Kohtuistungi toimumise aeg

20.05.2016

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus Janari Kallastele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu.

Asjaolud Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 18.12.2015 otsusega nr 1-15-10027 tunnistati Janari Kallaste süüdi KarS § 423-1 järgi ja karistati teda liitkaristusega üks (1) aasta ja üksteist (11) kuud ja 25 päeva vangistust, milline asendati KarS §-de 69 alusel 715 tunni üldkasuliku tööga. 02.05.2016 saabus Pärnu Maakohtule Pärnu kriminaalhoolduskosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku Rein Merila taotlus Janari Kallastele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

Kriminaalhooldusametniku ettekande ja kohtus antud selgituste kohaselt ei ole Janari Kallaste kinni pidanud talle üldkasuliku töö tegemiseks koostatud ajakavast, mille tulemusena oli tal 01. maiks 2016 sooritatud 31 töötundi, kuigi oleks pidanud olema 116 töötundi. Lisaks sellele ei ole Janari Kallaste kahel korral ilmunud registreerimisele ega teatanud kriminaalhooldusametnikule oma mitteilmumise põhjust. Arvestades Janari Kallastele määratud ÜKT tundide hulka ja Janari Kallaste suhtumist oma töö- ja muudesse kohustustesse, ei pea kriminaalhooldisametnik temaga kriminaalhoolduse jätkamist perspektiivikaks. Janari Kallaste kinnitab kohtus, et soovib võimalikult palju ÜKT tunde teha, kuna tal on uus kriminaalasi. Ta saab aru, et iga tund vähendab tema vangistust. ÜKT tegemist on seganud see, et tal on ametlik töökoht. Ta ei ole tahtnud tööandjat alt vedada ja raha on vaja ka teenida. Saab aru, et ÜKT peab olema prioriteediks ja lubab oma suhtumist muuta. Kohus lükkas asja otsustamise edasi 20. juunini 2016, kontrollimaks süüdimõistetu tegelikku valmisolekut üldkasulikku tööd teha. 20.06.2016 teatas kriminaalhooldusametnik kohtule, et tema hinnangul ei ole süüdimõistetu suhtumine oluliselt muutunud. Pärast istungit koostati ajakava, mille järgi pidanuks Janari Kallaste tegema 104 töötundi, tegi aga ainult 48 tundi. Pärast konflikti senise tööandjaga asus Janari Kallaste üldkasulikku tööd tegema Märjamaa Gümnaasiumi juude, kus on teinud 40 tundi tööd. Kokku on süüdimõistetu teinud talle määratud 715 tunnist 79 tundi, tegemata on seega 636 tundi. Kohtu seisukoht Kohus ei pea otstarbekaks käesoleval ajal Janari Kallastele mõistetud vangistust täitmisele pöörata järgmistel põhjustel: süüdimõistetule määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on kaks aastat, millest käesolevaks ajaks on kulunud kuus kuud. Vaatamata töötundide suurele arvule on võimalik, et süüdimõistetu jõuaks need määratud tähtajal ära teha. Pärast 20.05. 2016 kohtuistungit on olukord kohtu hinnangul siiski muutunud - kui esimese viie kuu jooksul tegi süüdimõistetu 31 töötundi, siis viimase kuu aja jooksul 48 tundi. Tegemist on esimese erakorralise ettekandega ning on tavapärane, et süüdimõistetule antakse vähemalt üks võimalus oma käitumist ja suhtumist parandada. Kuna Janari Kallastes suhtes algatati uus kriminaalmenetlus, on tema enda huvides eelseisva vangistuse aega võimalikult vähendada. Samuti on ühiskonna huvides, et karistust kantakse ära üldkasuliku töö tegemise, mitte vangis istumise kaudu.