Kohtulahend

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Antud määrus edastada teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning kohtutäitur ile, täitmiseks S.K-le ning Viru Vangla kriminaalhooldaosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Maakohus tuvastas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-838 tunnistati S.K süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 71 päevamäära ulatuses, so summas 1760 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend ) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustati S.K tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 10 kuu jooksul, so igakuiselt 176,08 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.01.2012. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas kohtule avalduse S.K-le määramiseks.

asenduskaristuse

Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine vangistusega. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgniku l on 1115,35 € ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded ning kohtunõuded kahes teises kriminaalasjas. Täituri sõnul on tegemist varatu i sikuga. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb avalduse esitaja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg 1.

Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma esitas Riigi Tugiteenuste Keskusele teate sundtäitmise võimatusest. Kohtutäitur teatas, et seisuga 29.01.2016 on nõude jääk 1115,35 eurot. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 17.06.2016 kohtuistungil võlgnik S.K avaldas, et ta on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Ta on valmis töötama, probleeme ei teki. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, kuulanud ära S.K arvamuse, leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 417 lg 3 alusel k ui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku § -des 70 ja 71 sätestatud k orras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 70 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangis tust. KarS § 69 lg 1 alusel ü hele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-838 tunnistati S.K süüdi KarS § 424 j ärgi ja karistati rahalise karistusega 71 päevamäära ulatuses, so summas 1760 eurot. S.K tasus rahalise karistuse osaliselt summas 644,65 eurot, rahalise karistuse jääk on 115,35 eurot. S.K ei ole vara, millele võib sissenõuet pöörata . Ta on nõus täitma üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristuse avaldus rahuldada ning asendada S.K-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.01.2012 kohtuotsuse nr 1-12-838 järgi rahalise karistuse jääk summas 1115,35 eurot ehk 44 päevamäära ulatuses, 14 (neljateistkümne ) tunni üldkasuliku tööga. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 417 lg 3, 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.