Kohtulahend

Lääne-Harju saata määrus

täitmiseks

ja

ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 26.05.2008.a kuni 03.06.2008.a, s.o 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 05.05.2014 ja lõpp on 27.10.2016. J.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, õppis aianduse eriala. Kinnipeetaval on 2 distsiplinaarkaristust. J.G kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama XXX asuvasse korterisse, kus elab tema abikaasa. Vabanemisel on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. J.G soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kriminaalkorras karistatud kolm korda. Karistust kannab liitkaristust KarS § 334 eest. Elama asub enda pere juurde XXX. Korter kuulub talle ja abikaasale. Abikaasa on nõus sellega, et sinna elama asub. Töökoht on olemas ettevõttes OÜ XXX. On teadlik kuue kuulisest katseajast ja on nõus lisakohustustega. Elamisloa osas selgitas süüdimõistetu, et on esitanud elamisloa taotluse, kuid Migratsiooniametist teatati, et seni kuni ta viibib vanglas, ei saa elamisluba pikendada. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta J.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.G kannab karistust KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, tekitas pankadele varalised kahjud, kasutades võltsitud pangakaarte, kohtu poolt mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Samuti on prokurörile laekunud info, et Nikolai Žaenchukil puudub kehtiv elamisluba, mistõttu ei ole tema puhul ennetähtaegse vabanemise korral võimalik teostada kriminaalhooldust. Kuivõrd J.G puudub vabanemisel seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, siis ei saa täita käitumiskontrolli nõudeid. Vangistuse jooksul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik need nimetatud asjaolud ei anna prokurörile põhjust toetada ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust võltsitud maksevahendi kasutamise eest. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat vangistust. Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja eriala õppimine. Vangla toetab J.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J.G mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on J.G olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.G, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.