Sergei Karpenko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Süüdistatav
Sergei Karpenko isikukood: 38712070288; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; elukoht XXX; XXX; XXX; 5 kehtivat väärteokaristust, 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud: Harju Maakohtu 04.08.2015 otsusega KarS §-de 199 lg 2 p 9 ja 266 lg 2 p 1, 64 lg 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust. Sellest on kandmata 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata
Kaitsja
Toomas Pilt
Prokurör
Veera Kremez
Resolutsioon
1.Jätta Sergei Karpenko kaitsja Toomas Pildi apellatsioon läbi vaatamata.
2.Mõista Sergei Karpenkolt riigieelarvesse välja apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 28.03.2016 otsusega mõisteti Sergei Karpenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus S. Karpenkole mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuuni. KarS § 65 lg 2 järgi suurendas kohus Sergei Karpenko 8-kuulist vangistust talle Harju Maakohtu 04.08.2015 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus S. Karpenkole 2 aasta, 1 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse. Kohus mõistis S. Karpenko süüdi selles, et ta, olles süstemaatiliste varguste eest süüdimõistetud, pani taas toime kolm vargust: 30.09.2015 kella 15.32 paiku varastas ta Tallinnas XXX asuvast M OÜ kauplusest 3 pudelit viskit Jack Daniel ja 2 pakki kartulikrõpse Piraat (varastatud kauba maksumus kokku 91,67 eurot); 02.10.2015 kella 21.31 paiku varastas ta Tallinnas XXX asuvast M OÜ kauplusest ühe paki kohviube Lavazza Crema maksumusega 18,80 eurot; 15.10.2015 kella 21.15 paiku varastas ta XXX kauplusest konjaki VSOP Fine C. Larsen 40%, 0,5L ja konjaki VSOP XO Claude Chatelier 40%, 0,7L (varastatud kauba maksumus kokku 86,98 eurot). Kohus leidis, et S. Karpenkot ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna S. Karpenko enda sõnul ta ei tööta ja sääste tal ei ole. Kohus pidas S. Karpenko süüd keskmisest suuremaks. Maakohus märkis, et S. Karpenko puhul on kahetsusväärselt tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. S. Karpenko on toime pannud kolm varavastast kuritegu, tegemist on lõpuleviidud kuritegudega, kannatanutele on tekitatud varaline kahju. Kõik episoodid on toime pandud 04.08.2015 otsuse alusel määratud katseajal, esimene episood sealjuures pelgalt ca 1,5 kuud peale eelmise otsuse kuulutamist. Kohtu hinnangul ei ole S. Karpenko teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, see ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leidis, et S. Karpenko suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes talle reaalse vangistuse, mis võib jääda alla keskmise määra - karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta isiku kahetsust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb S. Karpenko mõistetud karistust suurendada eelmise, Harju Maakohtu 04.08.2015 otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra.
Samuti märkis maakohus, et KarS § 65 lg 2 alusel tuleb Sergei Karpenko 8-kuulist vangistust suurendada Harju Maakohtu 04.08.2015 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega. Maakohus märkis, et S. Karpenko kaitsja taotles S. Karpenkole 2 aasta pikkuse liitkaristuse mõistmist ning selle asendamist üldkasuliku tööga. Kohus ei pidanud selle taotluse rahuldamist võimalikuks, leides, et see ei oleks kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtetega. S. Karpenko pani talle süüksarvatavad kuriteod toime 04.08.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel kohaldatud katseajal, seega tuleb käesoleva otsuse alusel isikule mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, sealjuures on üheks liidetavaks S. Karpenkole Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.08.2015 otsuse alusel mõistetud liitkaristus. Viidatud otsuse kohaselt tunnistati S. Karpenko süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 1 aasta ja 10 kuu ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 kuud. S. Karpenkole mõistetud üksikkaristustest suurendati KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat ning talle mõisteti liitkaristuseks 2 aasta pikkune vangistus, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha tema eelvangistus. Vangistuse ärakandmata osa – 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrati 2 aastat. KarS § 69 lg 2 võimaldab kohtul süüdlasele vangistust mõistes üldkasuliku tööga asendada üksnes kuni 2-aastase vangistuse. Olukorras, kus üheks liidetavaks on isikule eelmise otsuse alusel mõistetud (ja eelduslikult isiku teosüüle vastanud) põhikaristusena 2 aasta pikkune vangistus (vt ka RKKKo lahend nr 3-1-1-83-12), millest osa isik eelvangistuses ära kandis, ei saa rääkida sellest, et liidetavaks on ärakandmata karistus. Seega ei ole käesoleva asja lahendamisel kohtul võimalik kaaluda S. Karpenkole mõistetava liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonis S. Karpenko kaitsja T. Pilt, kes palub tühistada maakohtu otsus S. Karpenkole mõistetud karistuse osas, mõista S. Karpenkole kergem karistus ja asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et S. Karpenko süü on keskmisest suurem, kuna tegemist on isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2016.a otsus asjas nr 3-1-1-20-16 p. 14 kohaselt peab karistus lähtuma esmajoones toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kaitsja hinnangul on maakohus tuginenud peamiselt just S. Karpenko isikule. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et tema taotlus mõista S. Karpenkole kuni 2 aasta pikkune liitkaristus ning asendada see üldkasuliku tööga, ei ole kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtetega. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes ei ole liidetavaks ärakandmata karistus. Kaitsja märgib, et see seisukoht on vastuolus maakohtu otsuse resolutiivosaga, sest maakohus suurendas mõistetud karistust just eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Kaitsja on endiselt seisukohal, et Sergei Karpenko süü suurus oleks võimaldanud kohtul talle
ka kergemat karistust mõista, mille liitmisel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga oleks olnud võimalik moodustada liitkaristus, mis oleks lühem, kui 2 aastat ja see oleks andnud kohtule ka võimaluse karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
4.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga seisukohaga, et maakohus on lubamatult asetanud karistuse mõistmisel rõhu süüdistatava isikut iseloomustavatele asjaoludele. Maakohus põhjendas kaitsja hinnangul KarS § 56 lg 1 nõudeis rikkudes S. Karpenko süü suurust sellega, et S. Karpenko puhul on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. See kaitsja seisukoht on ekslik. S. Karpenko mõisteti süüdi süstemaatilises varguses. Seega iseloomustab tema tegu ja seega ka tema süü suurust muuhulgas teo süstemaatilisus ehk see, kui sageli ta vargusi toime paneb ja kui mitmes varguses ta süüdi mõistetakse. Maakohtu hinnang, et S. Karpenko on isik, kes järjepidevalt eirab õiguskorda, põhines asjaolul, et S. Karpenko, keda on juba süüdi mõistetud süstemaatilistes vargustest, pani lühikeste ajavahemike järel toime kolm vargust, kusjuures kõik teod on toime pandud katseajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kolme varguse eest mõistetud üheaastane vangistus põhjendamatult raske. Arvestada tuleb sellegagi, et karistuse mõistmisel on kohtul alati teatud otsustamisruum. See tähendab, et kui kohus on otsuses toonud ära kõik asjakohased karistust mõjutavad asjaolud, on kõrgema astme kohtul on alust sekkuda siis, kui on näha, et kohus on andnud neile ilmselgelt ebaõige hinnangu, s.t kui mõistetud karistus ilmselgelt ei vasta KarS § 56 lg 1 nõuetele.
5.Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsusega S. Karpenkole KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus õiguspärane, peab ringkonnakohus põhjendatuks ka maakohtu seisukohta, et S. Karpenkole mõistetud liitkaristust ei ole võimalik üldkasuliku tööga asendada. Maakohus mõistis S. Karpenkole KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat, 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 võib üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastase vangistuse. Kuna varasema otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa oli 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva vangistust ning see lisatakse täies ulatuses uue otsusega mõistetavale karistusele, oleks olnud kaheaastase liitkaristuse mõistmine olnud võimalik ainult juhul, kui teine liidetav karistus ei oleks ületanud 6 kuud ja 1 päeva. Maakohus karistas S. Karpenkot 1-aastase vangistusega, ning ka 1/3 võrra lühendatult jäi S. Karpenko vangistuse pikkuseks 8 kuud. Nagu eespool märgitud, peab ringkonnakohus maakohtu otsusega S. Karpenkole mõistetud karistust õiguspäraseks. Nagu apellatsiooniski märgitud, liitis maakohus S. Karpenko varasema ärakandmata karistusega KarS § 65 lg 2 alusel 8-kuulise, s.o 1/3 võrra vähendatud vangistuse. Ka sel juhul
jäi liitkaristus üle kahe aasta. Seetõttu ei oma tähtsust maakohtu ja apellandi vaidlus selle üle, kas liitkaristuse kontekstis tuleb selle hindamisel, kas vangistus jääb KarS § 69 lg-s 1 ettenähtud piiridesse, arvestada esialgset või kergendatud karistust.
6.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
7.S. Karpenko kaitsja T. Pilt on esitanud taotluse apellatsiooni koostamise eest 48 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 tuleb apellatsioonimenetluse kulu mõista välja S. Karpenkolt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind
Meelika Aava
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.