Kohtulahend

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja

H.A Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 29.01.2017. Varasem karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, neist viimane: - Pärnu Maakohtu 16.09.2014 otsusega KarS § 183 lg 2 p 2 alusel vangistus 3 kuud, KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga. Karistus täitmisele pööratud Harju Maakohtu 27.02.2015 määrusega, karistuse aja arvestamisega alates 27.02.2015. Karistus täies ulatuses kantud. Advokaat Marina Leis XXX Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, lapsehoolduspuhkusel, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 20.10.2016. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, kaks kehtivat väärteokaristust. Advokaat Merike Borunova

RESOLUTSIOON

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg31. V.J-ilt te 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 156 (sada viiskümmend kuus) eurot ja kohtumenetlusel 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, s.o kokku 420 (nelisada kakskümmend) eurot; - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, s.o kokku menetluskulu 1065 (tuhat kuuskümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „V.J , 1-16-2076, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel V.J-i poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

lahendiga. Tsiviilhagid

hüvitamine” või „V.J , 1-16-2076, tsiviilhagi hüvitamine”; (XXX nimelt 23.05.2015 episood).

440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista Priit Hõrakult ja V.J-ilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 880 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Kaupmehe Järelmaks OÜ Swedbank arveldusarvele nr XXXXXXX, märkides selgitusena „Priit Hõrak, 1-16-2076, tsiviilhagi hüvitamine” või „V.J, 1-16-2076, tsiviilhagi hüvitamine”; (XXX nimelt 29.04.2015 episood).

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale Priit Hõrakule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

Priit Hõrak`ut süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, üksinda ja grupis erinevate isikutega ühise ja kooskõlastatud tegutsemise tagajärjel tekitas varalist kahju füüsilistele ja juriidilistele isikutele pannes toime kelmused, esitades interneti teel erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel erinevate isikute nimelt tellimusi erinevatele internetikaubamajadele, kasutades järelmaksulepingute sõlmimisel võltsitud isikut tõendavate dokumentide koopiad ning luues isikute nimelt e-postkasti kontod XXX keskkonda, kasutades loodud kontot kirjavahetuseks müüjate ja liisingufirmadega, misjärel müüjad väljastasid tellitud kaubad nende poolt edastatud aadressidele, omastades seejärel tellitud kauba nii: Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos V.J ́uga, 13.05.2015.a esitas P. Hõrak tellimuse XXX nimele FIE XXX e-kauplusest XXX kauba mobiiltelefon Samsung Galaxy S6 Edge 32GB valget värvi hinnaga 848 eurot ostuks järelmaksu tingimustel teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, seejärel 22.05.2015.a. sõlmiti Koduliising OÜ-ga laenuleping nr XXX kauba ostmiseks ning millel võltsis XXX allkirja V.J , seejärel edastasid laenulepingu koos XXX nimele võltsitud Eesti kodaniku passi koopiaga, mille P. Hõrak oli koostanud internetis avalikult

üleval oleva Eesti kodaniku passi näidise põhjal, posti teel aadressile XXX, kuid tegu jäi nende kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses Koduliising OÜ-l tekkinud kahtlusega ning kaup jäi müüja poolt väljastamata; - samuti tema, 11.05.2015 kell 13:04:07 esitas IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele Hansapost OÜ-le XXX veebiaadressi kaudu televiisor Samsung 55“ nõgus 3D Smart UltraHD maksumusega 2299 eurot ostuks järelmaksu tingimustel Koduliising OÜ kaudu, kuid järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata; - samuti tema, 17.05.2015.a. kell 22:32:25 esitas IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele OX.ee e-kauplusest XXX kauba sülearvuti Lenovo ThinkPad X1 Carbon (20A7006Q) maksumusega 1786 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel teatades tarneviisiks Tallinna Nõmme keskuse Smartposti pakiautomaadi, kuid järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi müüja poolt väljastamata. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos V.J ́uga, 10.05.2015.a. kell 16:31:25 esitas P. Hõrak IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele läbi 1A.EE veebilehe XXX kauba sülearvuti Lenovo ThinkPad IX Carbon Ultrabook 20A70092MH hinnaga 1868 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel, misjärel sõlmiti Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügileping nr XXX, edastades müüjale koopia võltsitud XXX Eesti kodaniku passist, mis oli koostatud P. Hõrak poolt internetis avalikult üleval oleva Eesti kodaniku passi näidise põhjal ning kus võltsitud passi koopial olevat XXX allkirja võltsis V.J , samuti võltsis V.J XXX allkirja ka eelpoolnimetatud järelmaksulepingul; seejärel P. Hõrak teatas kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX kuhu DPD kuller 19.05.2015 kell 13:09:00 kauba toimetas ning mille võttis kullerilt vastu V.J, kes esitles ennast kullerile kui XXX võltsides kauba vastuvõtmisel ka XXX allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 1868 eurot; - samuti tema, 18.05.2015.a. kell 21:51:22 esitas IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele läbi OX Eesti OÜ e-poe XXX sülearvuti Apple Macbook Pro 13,3“ Retina DC i5 2,7GHz)8GB)128GB flash)Iris graafika 6100)INT maksumusega 1474 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel teatades tarneviisiks Tallinna Nõmme keskuse Smartposti pakiautomaadi, kuid järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata; - samuti tema, grupis koos V.J ́uga, 15.06.2015.a. kell 14:05:24 IP-aadressilt XXX P. Hõrak registreeris Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks XXX, esitades seejärel samal päeval kell 14:05:26 tellimuse XXX nimele televiisor Philips 3D Smart 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot, ostmiseks; seejärel V.J 15.06.2015 kell 15:35 vastas Elementro Systems OÜ klienditeenindaja poolt tehtud kõnele abonentnumbrile XXX, mis oli P. Hõrak poolt esitatud tellimuses märgitud kui XXX kontaktnumber, kinnitades klienditeenindajale, et tema on XXX ning lubades edastada koopia isikut tõendavast dokumendist, seejärel P. Hõrak edastas tellimuse aktiveerimiseks samal päeval emaili teel XXX nimele võltsitud ID-kaardi koopia, mis oli P. Hõrak poolt koostatud internetis avalikult üleval oleva Eesti kodaniku passi näidise põhjal; 15.06.2015 kell 16:48 vastas V.J uuesti Elementro Systems OÜ klienditeenindaja poolt tehtud kõnele ning teatas kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX kuhu Omniva kuller 22.06.2015 kell 13:49 kauba toimetas ning väljastas V.J ́ule, kes esitles ennast Omniva kullerile kui XXX võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos V.J ́uga, 29.04.2015.a. kell 13:37 esitas P. Hõrak IP-aadressilt XXX DLB Trading OÜ veebilehe XXX kaudu XXX nimele tellimuse mobiiltelefoni Apple iPhone 6 Plus halli värvi maksumusega 880 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel Kaupmehe Järelmaks OÜ kaudu, teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks Tallinn Nurmenuku pakiautomaat, misjärel edastasid posti teel DLB Trading OÜ-le koopia võltsitud XXX isikut tõendavast dokumendist, mis oli koostatud P. Hõrak poolt XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud veebruaris 2015.a., ning allkirjastatud järelmaksulepingu

nr XXX, seejuures võltsis lepingul ning võltsitud dokumendi koopial olevat XXX allkirja V.J , müüja edastas seejärel tellitud kauba Post24 Tallinna Juhkentali Rimi pakiautomaati kust 05.05.2015.a. kell 13:47 võttis P. Hõrak kauba välja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ-le varalist kahju 880 eurot; - samuti tema, grupis kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 02.05.2015 kell 20:13:29 esitas P. Hõrak IP-aadressilt XXX OÜ-le 1a.EE läbi internetiaadressi XXX tellimuse XXX nimele kauba mobiiltelefon Apple iPhone 6 128GB Space Grey maksumusega 870 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel Kaupmehe Järelmaks OÜ kaudu, teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, kuhu 07.05.2015 kell 14:00:59 toimetas tellitud kauba DPD kuller, kes väljastas kauba kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikule, kes allkirjastas järelmaksulepingu ning esitas kullerile koopia võltsitud XXX isikut tõendavast dokumendist, mille oli koostatud P. Hõrak XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud veebruaris 2015.a., seejärel omastasid kauba tekitades Kaupmehe Järelmaks OÜ-le varalist kahju summas 870 eurot; - samuti tema, grupis koos V.J ́uga, 04.05.2015 kell 16:25 esitas P. Hõrak IP-aadressilt XXX Shoppa OÜ e-poele XXX tellimuse XXX nimele sülearvuti Dell Latitude E7440 hõbedast värvi maksumusega 1232 eurot ostmiseks Kaupmehe Järelmaks OÜ kaudu, soovides allkirjastada lepingut posti teel, misjärel Shoppa OÜ edastas allkirjastamiseks järelmaksulepingu nr XXX aadressile XXX, kust P. Hõrak selle kätte sai, misjärel V.J võltsis lepingul XXX allkirja ning seejärel tagastasid Shoppa OÜ-le allkirjastatud järelmaksulepingu nr XXX koos võltsitud XXX dokumendi koopiaga, mis oli koostatud P. Hõrak poolt XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud veebruaris 2015.a., seejuures eelpoolnimetatud järelmaksulepingul ning võltsitud dokumendi koopial oli XXX allkiri võltsinud V.J ; tellitud kauba edastas müüja Tallinna Nurmenuku pakiautomaati aadressil XXX, kust 14.05.2015 kell 11:21 P. Hõrak paki välja võttis, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Kaupmehe järelmaksu OÜ-le varalist kahju kogusummas 1232 eurot; - samuti tema, grupis kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 09.06.2015.a. kell 15:57:25 registreeris P. Hõrak Elementro Systems OÜ veebilehel XXXi XXX teenuste kasutajaks, seejärel samal päeval kell 15:57:27 esitas XXX nimele tellimuse televiisor Philips 3D Smart 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot, 09.06.2015.a. edastas P. Hõrak tellimuse aktiveerimiseks Elementro Systems OÜ-le XXX nimele võltsitud EV passi koopia, mis oli koostatud P. Hõrak poolt XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud veebruaris 2015.a., seejärel kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isik 09.06.2015.a. kell 18:08 helistas Elementro Systems OÜ klienditeenindajale tellimuses märgitud abonentnumbrilt XXX esitledes klienditeenindajale ennast kui XXX ja teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX ning kuhu 18.06.2015.a. kell 09:27 Omniva kuller tellitud kauba toimetas väljastades kauba kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikule, kes kauba vastuvõtmisel võtsis XXX allkirja, peale kauba vastuvõtmist omastasid selle, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos XXX, 18.05.2015.a. kell 17:25:15 esitas P.Hõrak AS-ile LHV Finance järelmaksutaotluse nr XXX nutitelefoni Apple iPhone 6 128GB, Space Grey, XXX, IMEI koodiga XXX, kogumaksumusega 879 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel XXX nimele Frogest OÜ internetipoest XXX teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks Tallinna Smuuli Maxima Smartposti pakiautomaat; LHV Finance AS andis järelmaksutaotlusele positiivse vastuse misjärel 19.05.2015.a. kell 15:06 IP-aadressilt XXX allkirjastas P. Hõrak järelmaksuga müügilepingu nr XXX digitaalselt kasutades selleks eelnevalt XXX poolt mais 2015.a. kaotatud ID-kaarti ja paroole; seejärel 25.05.2015.a. kell 13:38 helistas LHV klienditeenindaja P. Hõrak poolt järelmaksutaotluses märgitud XXX kontakttelefonile XXX kontrollimaks kontaktandmete õigsust, kõnele vastas XXX, kes kinnitas klienditeenindajale, et tema on XXX, kelle meiliaadress on XXX, seejärel väljastas AS LHV Finance XXXi

nimele krediiti kokku summas 881,90 eurot; peale lepingu allkirjastamist toimetas müüja Frogest Oü kauba Tallinna Smuuli Maxima Smartpost pakiautomaati asukohaga aadressil Tallinn, Smuuli tee 9 kust XXX 26.05.2015 kell 14:27 kauba välja võttis, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt LHV Finance AS-ile varalist kahju kokku 879 eurot; - samuti tema, grupis koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 18.05.2015 kell 17:35:01 esitas P. Hõrak XXX nimele tellimuse 1A.ee OÜ-le XXX veebilehe kaudu IPaadressilt XXX kauba mobiiltelefon Apple iPhone 6 128GB Space Grey, kogumaksumusega 885 eurot, sõlmides seejärel Inbank AS-iga 18.05.2015.a. osamaksetega müügilepingu nr XXX allkirjastades lepingu 20.05.2015 kell 11:05:46 digitaalselt kasutades selleks eelnevalt XXX poolt mais 2015.a. kaotatud ID-kaarti ja paroole, seejärel DPD kuller 25.05.2015 kell 14:23:48 toimetas tellitud kauba aadressile XXX, kus kuller väljastas kauba kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule, kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXX allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 885 eurot; - samuti tema, grupis koos V.J ́uga, 23.05.2015.a. kell 10:45:31 esitasid IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele Otto e-poest XXX kauba Bruno Banani triiksärk M (39)40) musta värvi hinnaga 66,90 eurot, kääniskraega särk, Bruno Banani, valget värvi, suurus M (48)50) hinnaga 53,90 eurot, kingad musta värvi suurus 44 hinnaga 107,90 eurot, triiksärk Bruno Banani helepunast värvi suurus 39)40 (M) ostmiseks järelmaksu tingimustel kogusummas 295,60 millele lisandus saatmiskulu 4,40 eurot, seejärel sõlmisid 02.06.2015.a. laenulepingu nr XXX Koduliising OÜ-ga, märkides kauba kohaletoimetamise aadressiks Tallinna Nõmme turu pakiautomaadi; 25.05.2015.a kell 11:46 helistas V.J abonentnumbrilt XXX Omniva kliendiinfo telefonile 6616616 teatades, et oli tellitud pakk XXX nimele pakiautomaati ning telefoninumber XXX, mis P. Hõrak poolt oli tellimuses esitatud kui XXX kontaktnumber ning kuhu pidi saabuma sõnum saadetise saabumise kohta, oli kadunud ära; seejärel 06.06.2015.a. kell 22:37 P. Hõrak võttis tellitud kauba Nõmme turu pakiautomaadist välja, misjärel omastasid kaubad tekitades selliselt Koduliising OÜ-le varalist kahju summas 192,10 eurot kuna ühte tellimusel olevat kaupa – kingi nr 44 musta värvi, laos kauba väljastamise hetkel ei olnud; - samuti tema, grupis koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 11.06.2015.a. kell 12:01:01 registreeris P. Hõrak IP-aadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks XXX ́i, seejärel samal päeval kell 12:05:02 esitas XXX nimele tellimuse televiisor Philips Smart 3D 50 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 98 eurot, koguhinnaga 1176 eurot ostmiseks, edastades samal päeval tellimuse aktiveerimiseks koopia XXX ID-kaardist nr XXX, mille viimane oli kaotanud mais 2015.a., e-posti teel ning teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX kuhu 18.06.2015 kell 12:53 Omniva kuller tellitud kauba toimetades ning mille võttis kullerilt vastu kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isik, kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXX allkirja, seejärel omastasid kauba tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1176 eurot. Kasutades Reiko Kallion nime järgnevalt: - tema, grupis koos V.J ́uga, 28.05.2015.a. esitas P. Hõrak tellimuse XXX nimele Frogest OÜ e-kauplusest XXX kauba sülearvuti Lenovo ThinkPad T540p 20BE00B2 15,6“ HD Intel Core hinnaga 1209 eurot ostuks järelmaksu tingimustel teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, seejärel 28.05.2015.a. sõlmisid Koduliising OÜ-ga laenulepingu nr XXX, kus laenulepingul võltsis XXX allkirja V.J, misjärel edastasid allkirjastatud laenulepingu koos XXX nimele võltsitud EV passi koopiaga, mis oli P. Hõrak poolt koostatud XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mis oli tunnistatud kehtetuks 06.04.2015.a. seoses dokumendi vargusega, posti teel aadressile XXX, kuid tegu jäi nende kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses Koduliising OÜ-l tekkinud kahtlusega, millest teavitati müüjat Frogest OÜ-d, jäi tegu nende kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata ning kaup jäi väljastamata. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, 28.05.2015.a. kell 17:36:30 esitas tellimuse IP- aadressilt XXX XXX nimelt Shoppa OÜ-le veebipoest XXX kauba sülearvuti ThinkPad Yoga 20CD00E2 hinnaga 1006 eurot

ostuks järelmaksuga Koduliising OÜ kaudu, teatades, et soovib allkirjastada paberlepingut, misjärel Shoppa OÜ saatis 29.05.2015.a. postiga allkirjastamiseks Koduliising OÜ laenulepingu nr XXX kuupäevaga 02.06.2015.a. aadressile XXX, misjärel P. Hõrak tagastas Shoppa OÜ-le allkirjastatud laenulepingu, millel võltsis XXX allkirja ning võltsitud XXX EV passi koopia, mis oli P. Hõrak poolt koostatud XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mis oli tunnistatud kehtetuks 01.06.2015.a. seoses dokumendi kaotamisega, kuid seoses Koduliising OÜ-l tekkinud kahtlusega, millest teavitati müüjat Shoppa OÜ-d, jäi tegu tema kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata ning kaup jäi väljastamata. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, 04.06.2015.a. esitas tellimuse XXX nimele Frogest OÜ e-kauplusest XXX kauba sülearvuti Lenovo IdeaPad Y70-70 Touch koos i7 8GB RAM hinnaga 1269 eurot ostmiseks järelmaksu tingimuste teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX; laenutaotlusele andis positiivse vastuse Koduliising OÜ, misjärel P. Hõrak allkirjastas laenulepingu nr XXX, milles võltsis XXX allkirja ja edastas allkirjastatud lepingu posti teel müüjale Frogest OÜ-le koos võltsitud XXX dokumendi koopiaga, mille oli koostatud XXX ID-kaardi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud mais 2015.a., kuid seoses Koduliising OÜ-l tekkinud kahtlusega, millest teavitas müüjat Shoppa OÜ-d, jäi tegu tema kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses müüja tekkinud kahtlusega ning kaup jäi väljastamata. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, 11.06.2015 kell 13:39:24 esitas IP-aadressilt XXX tellimuse Hansapost OÜ-le veebilehe XXX kaudu XXX nimele kauba sülearvuti 15,6“ FHD Acer Aspire VN7-571G, must, Linux maksumusega 954,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel, teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, järelmaksu taotlusele andis algselt positiivse vastuse Koduliising OÜ, kes mõne aja pärast tühistas tellimuse seoses tekkinud kahtlusega ning tegu tema kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses tekkinud kahtlusega ning kaup jäi väljastamata. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, 05.06.2015.a. kell 13:20:37 esitas IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele OÜ 1A.ee veebilehe XXX kaudu sülearvuti Lenovo ThinkPad Yoga 15 20DQ003QMH hinnaga 1586 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel soovides sõlmida ostu finantseerimiseks laenulepingu Inbank AS-ga, esitades OÜ-le 1A.ee koopia võltsitud EV passist XXX nimele, mis oli koostatud XXXle väljastatud Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, seejärel 15.06.2015.a. kell 15:56 helistas P. Hõrak DPD Eesti AS kliendiinfo telefonile 6130012 abonentnumbrilt XXX küsides infot saadetise numbriga XXX kohta, mis pidi saabuma müüjalt 1A.ee aadressile XXX, kuid seoses Inbank AS-il tekkinud kahtlusega mis jäi tegu tema kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata ning kaup jäi väljastamata; - samuti tema, grupis koos F.L-iga , 08.06.2015.a. esitas Viva E-pood OÜ-le internetiaadressi XXX kaudu tellimuse XXX nimele mobiiltelefoni Apple iPhone6 128 GB, hinnaga 955 eurot ostmiseks soovides sõlmida ostu finantseerimiseks Koduliising OÜ-ga laenulepingu, esitades Koduliising OÜ-le koopia XXX nimele võltsitud ID-kaardist, mis oli koostatud F.L-ile väljastatud ID-kaardi nr XXX põhjal; teatades seejärel kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, kus Koduliising OÜ esindaja XXX sai kokku F.L-iga kes esitas koopia võltsitud XXX nimele olevast ID-kaardist esitledes ennast kui XXX, kes on valmis järelmaksulepingut sõlmima ja sellest tulenevaid kohustusi täitma, kuid seoses Koduliising OÜ-l tekkinud kahtlusega jäi järelmaksuleping sõlmimata ning kaup jäi väljastamata; - samuti tema, grupis koos XXX, V.J ́uga, 08.06.2015.a. kell 17:50:55 registreeris P. Hõrak IP-aadressilt XXX XXX ́e Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kaustajaks, misjärel samal päeval kell 17:50:56 esitas XXX nimele tellimuse televiisor Philips 3D Smart 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot; seejärel 09.06.2015 kell 11:24 helistas V.J P. Hõraku poolt Elementro Systems OÜ-le XXX kontakttelefonina märgitud abonentnumbrilt XXX müüja kliendiinfo telefonile 6972972 esinedes XXXe abikaasana ja küsides informatsiooni tellitud televiisori kohta, klienditeenindaja palus

helistada tagasi XXXel, misjärel 09.06.2015 kell 11:26 helistas abonentnumbrilt XXX Elementro Systems OÜ kliendiinfo telefonile XXX, kes esines XXXena ning leppis kokku, et tuleb kaubale järele samal päeval ettevõtte kontorisse aadressile XXX; samal päeval väljastati tellitud kaup XXXle Elementro Systems OÜ kontoris, kus viimane esines klienditeenindajale kui XXX esitades talle võltsitud XXX isikut tõendava dokumendi koopia, mis oli koostatud XXXle väljastatud Eesti Vabariigi passi nr XXX põhjal, omastades seejärel kätte saadud kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 12.06.2015 kell 18:03:03 esitas IP aadressilt XXX Hansapost OÜ veebilehe XXX kaudu tellimuse XXX nimele mobiiltelefoni Apple iPhone 6 128GB, hõbedast värvi kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks sõlmides 15.06.2015.a. Koduliising OÜ-ga järelmaksulepingu nr XXX ning teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks AS Eesti Post Tondi postkontori aadressilt A.H. Tammsaare tee 62, Tallinn , kust saadetis 07.07.2015 kell 19:38 väljastati kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikule, kes esitles ennast Eesti Posti töötajale kui XXX võltsides kauba vastuvõtmisel ka XXX allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Koduliising OÜ-le varalist kahju summas 904,99 eurot; - samuti tema, grupis koos F.L-i ja kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 25.06.2015 kell 19:05:16 registreeris P. Hõrak IP aadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuse kasutajaks XXX ́i esitades seejärel samal päeval kell 19:05:17 tellimuse televiisor Philips 3D 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot ostuks, edastades tellimuse aktiveerimiseks e-posti teel 26.06.2015.a. koopia võltsitud EV passist XXX nimele, mis oli koostatud XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, seejärel 26.06.2015 ajavahemikus 15:29 kuni 15:31 helistas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik kokku 3-l korral abonentnumbrilt XXX, mis oli P. Hõrak poolt märgitud tellimuses kui XXX kontaktnumber, Elementro Systems OÜ kliendiinfo telefonile 6972972 kinnitades, et tema on XXX ning teatades kauba kohale toimetamise aadressiks XXX; misjärel 01.07.2015 kell 14:45 Omniva kuller toimetas tellitud kauba antud aadressile, kauba kullerilt võttis vastu F.L , kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXX allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos XXX ja kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 25.06.2015.a. kell 19:17:53 IP-aadressilt XXX esitas P. Hõrak XXX nimele tellimuse Hansapost OÜ veebilehe XXX kaudu Apple iPhone 6 128GB, hõbedane, kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel Inbank AS kaudu, sõlmides 08.07.2015.a. osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX ja tellides kauba elukohajärgsesse postkontorisse, seejärel 16.07.2015 kell 10:47 ning kell 10:50 kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isik 2-l korral helistas Hansaposti klienditeeninduse numbrile 6115511 abonentnumbrilt XXX teatades, et tema on XXX kliendinumbriga XXX, kellel oli tellitud OÜ-st Hansapost iPhone telefon, kuid vana number oli kadunud ära, andes klienditeenindajale uue telefoninumbri XXX, samuti küsides millisesse postkontorisse saadetis on edastatud kuna dokumendid olid ära kadunud; seejärel 16.07.2015.a. kell 17:32 väljastati Nõmme Postkontorist aadressilt Tallinn, Jaama 1 tellitud kaup XXXle, kes esines klienditeenindajale kui XXX, võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 904,99 eurot; - samuti tema, grupis koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 27.06.2015.a. kell 14:58:17 registreeris P. Hõrak IP aadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks XXXe, esitades seejärel samal päeval kell 14:58:18 XXX nimele tellimuse televiisor Philips 3D Smart 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot, edastades 29.06.2015.a. e-posti teel tellimuse aktiveerimiseks koopia võltsitud ID-kaardist XXX nimele, mis oli P. Hõrak poolt koostatud XXX ID-kaardi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud varakevadel või suvel 2015.a.; seejärel teatas P. Hõrak kauba

kohale toimetamise aadressiks XXX kuhu 02.07.2015.a kell 14:01 Omniva kuller kauba toimetas ning mille võttis kullerilt vastu kohtueelse menetluse käigus tuvastama isik, kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXX allkirja, omastades seejärel kauba tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju 1068 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: -tema, grupis kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 05.07.2015.a. kell 20:34:24 esitas P. Hõrak XXX nimele tellimuse OÜ Hansapost veebilehe XXX kaudu IPaadressilt XXX sülearvuti MacBook Air, Apple, 13,3“ 128GB, kogumaksumusega 994,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel sõlmides seejärel 14.07.2015.a. Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügileping nr XXX, misjärel AS Hansapost laost väljastati kaup 16.07.2015.a. Omniva teenusega; seejärel 28.07.2015 kell 16:57 ning 17:01 kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isik 2-l korral helistas abonentnumbrilt XXX, mis oli P. Hõrak poolt esitatud tellimuses märgitud XXX kontaktnumbrina, Omniva kliendiinfo telefonile 6616616 küsides infot saadetise nr XXX kohta, seejärel väljastati tellitud kaup Saue postkontorist 29.07.2015.a. kell 11:26 aadressil Kütise 4, Saue kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule, kes esitas saadetise vastuvõtmisel klienditeenindajale võltsitud XXX isikut tõendava dokumendi koopia, mis oli koostatud F.L ID-kaardi nr XXX põhjal, ning võltsis postisaadetise väljastamise teatisel XXX allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 994,99 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos H.A ́iga, 17.08.2015 kell 18:16:26 esitas XXX nimele Hansapost OÜ veebilehe XXX kaudu IP-aadressilt XXX tellimuse mobiiltelefon Apple iPhone 6 128 GB, hõbedane, kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel sõlmides Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX; seejärel H.A helistas 28.08.2015.a. kahel korral kell 10:58 ning kell 11:00 Omniva klienditeeninduse numbrile 6616616 abonentnumbrilt XXX, mis oli Hansapost OÜ-le esitatud tellimuses P. Hõrak poolt märgitud kui XXX kontaktnumber, küsides infot Hansapost saadetise nr XXX kohta, mis pidi tulema aadressile XXX; seejärel 02.09.2015.a. kell 16:20 kaup väljatati Pallasti 28, Tallinn asuvast Eesti Posti postkontorist H.A ́ile, kes esitades klienditeenindajale XXX nimele võltsitud dokumendi koopia, mis oli koostatud H.A ́ile väljastatud ID-kaardi nr XXX põhjal, võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, misjärel omastasid kauba tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju 904,99 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 03.09.2015.a. kell 20:08:50 esitas P. Hõrak XXX nimele Hansapost OÜ veebilehe XXX kaudu IP-aadressilt 212.119.136.103 tellimuse mobiiltelefon Apple iPhone6 128GB, kuldne, kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel sõlmides 04.09.2015.a. Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügileping nr HANS46315 ning teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks Tallinn, Sikupilli 7-16, misjärel kaup väljastati 10.09.2015 kell 17:03 Pallasti 28, Tallinn asuvast Eesti Posti postkontorist kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikule, kes kauba vastuvõtmisel võltsis K. Esta allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju 904,99 eurot. Kasutades Margus Silluta nime järgnevalt: - tema, kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 15.07.2015 kell 12:40:26 P. Hõrak registreeris IP-aadressilt 90.130.33.71 Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks XXX, seejärel samal päeval kell 12:40:30 esitas veebikeskkonnas tellimuse telerile Sharp 3D Smart 60 tolli (XXX), sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 99 eurot, kogumaksumusega 1188 eurot; esitades 17.07.2015.a. tellimuse aktiveerimiseks koopia võltsitud XXX isikut tõendavast dokumendist, mis oli koostatud XXX ID-kaardi nr XXX põhjal, mis oli tunnistatud kehtetuks 16.09.2014.a. seoses dokumendi vargusega, seejärel aktsepteeris Elementro Systems OÜ tellimustaotluse ning Omniva kulleri poolt toimetati kaup 22.07.2015 kell 12:53 aadressile XXX; kus kauba võttis vastu kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isik, kes võltsis

kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1188 eurot; - samuti tema, 30.06.2015.a. kell 15:02:19 esitas P. Hõrak IP-aadressilt XXX Hansapost OÜle veebilehe XXX kaudu tellimuse XXX nimele kauba sülearvuti 15,6“ FHD Acer Aspire VN7-571G, musta värvi kogumaksumusega 954,99 eurot ostmiseks järelmaksuga ning teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX; järelmaksutaotlusele andis positiivse vastuse Koduliising OÜ, misjärel 07.07.2015.a. kaup saadeti Hansaposti laost välja Omniva teenusega ning pakk toimetati elukohajärgsesse postkontorisse, kuid seoses sellega, et tellitud kaup jäi välja võtmata tagastati saadetis Hansapost OÜ-le ning 28.08.2015.a. on Koduliising OÜ tühistanud järelmaksulepingu nr XXX. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos H.A ́iga, 06.08.2015 kell 22:12:28 esitas P. Hõrak IP- aadressilt XXX Hansapost OÜ-le veebiaadressi XXX kaudu tellimuse XXX nimele mobiiltelefoni Apple iPhone6 128 GB kuldset värvi kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks, soovides sõlmida järelmaksu müügilepingu Inbank AS-iga, kes andis järelmaksu taotlusele positiivse vastuse, 13.08.2015.a. sõlmiti osamaksetega tasumise müügileping nr. XXX; seejärel toimetati tellitud kaup Õismäe Postkontorisse aadressile Tallinn, Paldiski mnt 102 Rocca Al Mare keskuses, kust 03.09.2015.a. tellitud kauba võttis välja H.A , kes esines klienditeenindajale kui XXX esitades klienditeenindajale võltsitud XXX ID-kaardi koopia võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, seejärel omastasid kauba tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 904,99 eurot; - samuti tema, grupis koos XXX ́iga, 07.08.2015.a. kell 09:36:57 registreeris P. Hõrak XXX ́i IP-aadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks seejärel samal päeval kell 09:36:59 esitas XXX nimele tellimuse televiisor Philips Android Smart Led 55 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 99 eurot, kogumaksumusega 1188 eurot, esitades 07.08.2015.a. tellimuse aktiveerimiseks koopia võltsitud XXX isikut tõendavast dokumendist mis oli koostatud XXX väljastatud IDkaardi nr XXX põhjal, seejärel XXX 07.08.2015 kell 10:29 vastas Elementro Systems OÜ klienditeenindaja poolt abonentnumbrile 56072909 tehtud kõnele, antud abonentnumber oli P. Hõrak poolt esitatud tellimuses märgitud kui XXX kontaktnumber, samuti XXX helistas abonentnumbrilt XXX ajavahemikus 12.08.2015 kuni 17.08.2015.a. kokku 3-l korral Elementro Systems OÜ kliendiinfo telefonile 6972972 tutvustades ennast klienditeenindajale kui XXX, kes esitas tellimuse televiisori ostuks ja küsides infot tellimuse kohta ning teatades, et edastas tellimuse aktiveerimiseks vaja olnud koopia ID-kaardi mõlemast küljest; kuid seoses Elementro Systems OÜ-l tekkinud kahtlusega jäi kaup P. Hõrak poolt tellimuses märgitud aadressile XXX müüja poolt toimetamata ning kaup jäi väljastamata. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, grupis koos XXXga, 07.08.2015.a kell 20:59:03 esitas P. Hõrak tellimuse läbi Hansapost OÜ veebilehe XXX IP aadressilt XXX XXX (tellimuses oli ekslikult märgitud nimi XXX) nimele mobiiltelefoni Apple iPhone 6 128GB hõbedast värvi kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel sõlmides Koduliising OÜ-ga järelmaksulepingu nr XXX ning teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, misjärel Hansapost laost saadeti kaup välja Omniva teenusega ning pakk toimetati Järveotsa postkontorisse aadressile Tallinn, Õismäe tee 107; kust 28.08.2015.a. kell 13:35 kaup väljastati XXXle, kes esitas Eesti Posti töötajale võltsitud XXX dokumendi koopia, mis oli eelnevalt P. Hõrak poolt koostatud XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, samuti võltsis XXX kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, misjärel omastasid kauba tekitades selliselt Koduliising OÜ-le varalist kahju kogusummas 904,99 eurot. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, 10.09.2015.a. kell 11:27:49 esitas IP-aadressilt XXX Hansapost OÜ veebilehe XXX kaudu tellimuse XXX nimele mobiiltelefon Apple iPhone 6 128GB, hõbedast värvi, maksumusega 904,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel Koduliising OÜ kaudu, teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, kuid järelmaksutaotlusele andis Koduliising OÜ

negatiivse vastuses seoses pettuse kahtlusega, mistõttu Hansapost OÜ tellitud kaupa ei väljastanud ning tegu jäi lõpule viimata; - samuti tema, 19.09.2015.a. kell 20:07:18 esitas IP-aadressilt XXX OÜ-le 1A.ee veebilehe XXX kaudu tellimuse XXX nimele sülearvuti Apple MacBook Pro (MF839KS)A Retina hinnaga 1439 eurot ostmiseks järelmaksuga Inbank AS-i kaudu, teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, kuid järelmaksutaotlusele andis Inbank AS negatiivse vastuse seoses pettuse kahtlusega ning kaup jäi 1A.ee OÜ poolt välja saatmata ning tegu jäi nende kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kasutades XXX nime järgnevalt: - tema, 20.09.2015.a. kell 12:23:24 esitas IP-aadressilt XXX OÜ-le 1A.ee läbi veebilehe XXX tellimuse XXX nimele kauba sülearvuti Apple MacBook Pro (MF839RS)A Retina maksumusega 1434 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel Inbank AS-i kaudu, teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, kuid järelmaksutaotlus sai negatiivse vastuses seoses Inbank AS-is tekkinud pettuse kahtlusega ning kaup jäi 1A.ee OÜ poolt välja saatmata ning tegu jäi nende kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata. Seega pani Priit Hõrak toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, see on KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Priit Hõrak`ut selles, et tema kasutas teist isikut tuvastavaid andmeid eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt vale ettekujutus eesmärgiga varjata kuritegu, nimelt kasutades järelmaksulepingute sõlmimisel võltsitud isikut tõendavate dokumentide koopiad ning luues e-postkasti võltskontod XXX keskkonda, kasutades loodud kontosid kirjavahetuseks müüjate ja liisingufirmadega, eesmärgiga et tema poolt esitatud tellimus vormistataks teise isiku nimele, tekitades sellega kahju teise isiku seadusega kaitstud huvidele, nii: - esitades tellimused XXX nimele kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel FIE XXX e-poele 13.05.2015.a., 11.05.2015.a. Hansapost OÜ-le ning 17.05.2015.a. OX Eesti OÜ-le, registreerides selleks 11.05.2015 kell 12:17:37 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda epostkasti konto XXX; - 10.05.2015.a. esitas tellimuse XXX nimele kauba ostmiseks 1A.ee veebipoest, 18.05.2015.a. OX Eesti OÜ-st ja 15.06.2015.a. Elementro Systems OÜ-st, registreerides selleks 07.05.2015 kell 09:35:00 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda e-postkasti konto XXX; - esitades tellimused XXX nimele kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 09.06.2015.a. Elementro Systems OÜ-st, 29.04.2015.a. DLB Trading OÜ-st, 02.05.2015.a. 1A.ee OÜ-st ninh 04.05.2015.a Shoppa OÜ-st, registreerides selleks 28.04.2015 kell 21:28:11 IP aadressilt XXX XXX keskkonda e-postkasti konto XXX; - esitades tellimused XXX nimele kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 18.05.2015.a. Frogest OÜ-le, 18.05.2015.a. 1A.ee OÜ-le, 23.05.2015.a Otto e-poele, 11.06.2015.a. Elementro Systems OÜ-le, kasutades selleks XXX poolt mais 2015.a. kaotatud ID-kaarti nr XXX ning registreerides 18.05.2015 kell 15:09:27 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda epostkasti konto XXX ; - 28.05.2015.a. esitas tellimuse kauba ostmiseks XXX nimele Frogest OÜ-st, registreerides selleks 28.05.2015 kell 13:59:41 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda konto XXX ; - 02.06.2015.a. esitas tellimuse XXX nimele kauba ostmiseks Shoppa OÜ-lt, registreerides selleks 28.05.2015 kell 17:28:14 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda konto XXX ; - 04.06.2015.a. esitas XXX nimele tellimuse Frogest OÜ-le, registreerides selleks 04.06.2015 kell 11:20:04 IP-aadressilt 212.119.155.115 XXX keskkonda konto XXX ; - 17.06.2015.a. esitas XXX nimele tellimuse Hansapost OÜ-le, registreerides selleks eelnevalt 11.06.2015 kell 13:23:49 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda konto XXX ; - esitades tellimused XXX nimele tellimused kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 05.06.2015.a. 1A.ee OÜ-le, 08.06.2015.a. Viva e-poele, 08.06.2015.a. Elementro Systems OÜ-le , registreeris selleks 05.06.2015 kell 14:03:35 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda konto XXX;

- esitades tellimused XXX nimele tellimused kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 12.06.2015.a. Hansapost OÜ-le, 25.06.2015.a. Elementro Systems OÜ-le, registreerides selleks 08.07.2015 kell 11:44:24 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda konto XXX; - esitades XXX nimele tellimused kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 25.06.2015.a. Hansapost OÜ-le, 27.06.2015.a. Elementro Systems OÜ-le, registreerides selleks 16.07.2015 kell 14:42:18 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda konto XXX; - 05.07.2015.a. esitas tellimuse XXX nimele kauba ostmiseks Hansapost OÜ-st registreerides selleks XXX keskkonda konto XXX ning logides antud kontole esmakordselt 05.07.2015.a. kell 20:36:41 IP-aadressilt XXX; - 17.08.2015.a. esitas tellimuse XXX nimele kauba ostmiseks Hansapost OÜ-st registreerides selleks XXX keskkonda konto XXX ning logides antud kontole esmakordselt 17.08.2015.a. kell 18:11:19 IP-aadressilt XXX; - 03.09.2015.a. esitas XXX nimele tellimuse Hansapost OÜ-le kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel, registreerides selleks eelnevalt XXX keskkonda konto XXX ning logides antud kontole esmakordselt 03.09.2015.a. kell 20:09:27 IP-aadressilt XXX ; - 30.06.2015.a. esitas XXX nimele tellimuse Hansapost OÜ-le kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel, registreerides selleks eelnevalt 30.06.2015.a. kell 14:54:49 IP-aadressilt XXX XXX portaali kaudu konto XXX; - esitades XXX nimele tellimused kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 07.08.2015.a. Elementro Systems OÜ-le, 06.08.2015.a. Hansapost OÜ-le, registreerides selleks eelnevalt XXX keskkonda konto XXX ning logides antud kontole esmakordselt 07.08.2015.a. kell 15:30:52 IP-aadressilt XXX ; - 07.08.2015.a. esitas XXX nimele tellimuse kauba ostmiseks Hansapost OÜ-st järelmaksu tingimustel, registreerides selleks eelnevalt XXX keskkonda 06.08.2015.a. kell 21:36:50 IPaadressilt XXX konto XXX ; - esitades XXX nimele tellimused kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 10.09.2015.a. Hansapost OÜ-le, 19.09.2015.a. 1A.ee OÜ-le, registreerides selleks eelnevalt XXX keskkonda konto XXX ning logides antud kontole esmakordselt 10.09.2015.a. kell 11:30:15 IP-aadressilt XXX ; - 20.09.2015.a. esitas XXX nimele tellimuse kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel 1A.ee OÜ-le, registreerides selleks eelnevalt XXX keskkonda konto XXX ning logides antud kontole esmakordselt 15.09.2015.a. kell 11:58:28 IP-aadressilt XXX. Seega pani Priit Hõrak toime teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus eesmärgiga varjata kuritegu, see on KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Priit Hõrak`ut selles, et tema eesmärgiga omandada õigusi rahalisteks tehinguteks kelmuste toimepanemisel ja selle eest karistusest vabanemiseks, võltsis erinevate isikute allkirja järgmiselt: - juunis 2015 aadressil XXX võltsis XXX allkirja laenulepingus nr XXX; - juunis 2015 aadressil XXX võltsis XXX allkirja laenulepingul nr XXX. Seega pani Priit Hõrak toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.J-i süüdistatakse selles, et olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupis Priit Hõrakuga ja teiste isikutega ühise ja kooskõlastatud tegutsemise tagajärjel pani toime kelmused, nimelt leppides eelnevalt kokku esitasid interneti teel erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel erinevate isikute nimelt tellimusi erinevatele internetikaubamajadele, kasutades järelmaksulepingute sõlmimisel võltsitud isikut tõendavate dokumentide koopiad ning luues isikute nimelt e-postkasti kontod XXX keskkonda kasutades

loodud kontot kirjavahetuseks müüjate ja liisingufirmadega, misjärel müüjad väljastasid tellitud kaubad nende poolt edastatud aadressidele, omastades seejärel kauba, järgnevalt: - tema, grupis koos P. Hõrakuga, 29.04.2015.a. kell 13:37 esitas P. Hõrak IP-aadressilt XXX DLB Trading OÜ veebilehe XXX kaudu XXX nimele tellimuse mobiiltelefoni Apple iPhone 6 Plus halli värvi maksumusega 880 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel Kaupmehe Järelmaks OÜ kaudu, teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks Tallinn Nurmenuku pakiautomaat, misjärel edastasid posti teel DLB Trading OÜ-le koopia võltsitud XXX isikut tõendavast dokumendist, mis oli koostatud P. Hõrak poolt XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud veebruaris 2015.a., ning allkirjastatud järelmaksulepingu nr XXX, seejuures võltsis lepingul ning võltsitud dokumendi koopial olevat XXX allkirja V.J , müüja edastas seejärel tellitud kauba Post24 Tallinna Juhkentali Rimi pakiautomaati kust 05.05.2015.a. kell 13:47 võttis P. Hõrak kauba välja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ-le varalist kahju 880 eurot; - samuti tema, grupis koos P. Hõrakuga, 04.05.2015 kell 16:25 esitas P. Hõrak IP-aadressilt XXX Shoppa OÜ e-poele XXX tellimuse XXX nimele sülearvuti Dell Latitude E7440 hõbedast värvi maksumusega 1232 eurot ostmiseks Kaupmehe Järelmaks OÜ kaudu, soovides allkirjastada lepingut posti teel, misjärel Shoppa OÜ edastas allkirjastamiseks järelmaksulepingu nr XXX aadressile XXX, kust P. Hõrak selle kätte sai, misjärel V.J võltsis lepingul XXX allkirja ning seejärel tagastasid Shoppa OÜ-le allkirjastatud järelmaksulepingu nr XXX koos võltsitud XXX dokumendi koopiaga, mis oli koostatud P. Hõrak poolt XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mille viimane oli kaotanud veebruaris 2015.a., seejuures eelpoolnimetatud järelmaksulepingul ning võltsitud dokumendi koopial oli XXX allkiri võltsinud V.J ; tellitud kauba edastas müüja Tallinna Nurmenuku pakiautomaati aadressil XXX, kust 14.05.2015 kell 11:21 P. Hõrak paki välja võttis, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Kaupmehe järelmaksu OÜ-le varalist kahju kogusummas 1232 eurot; - samuti tema, grupis koos P. Hõrakuga, 10.05.2015.a. kell 16:31:25 esitas P. Hõrak IPaadressilt XXX tellimuse XXX nimele läbi 1A.EE veebilehe XXX kauba sülearvuti Lenovo ThinkPad IX Carbon Ultrabook 20A70092MH hinnaga 1868 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel, misjärel sõlmiti Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügileping nr XXX, edastades müüjale koopia võltsitud XXX Eesti kodaniku passist, mis oli koostatud P. Hõrak poolt internetis avalikult üleval oleva Eesti kodaniku passi näidise põhjal ning kus võltsitud passi koopial olevat XXX allkirja võltsis V.J , samuti võltsis V.J XXX allkirja ka eelpoolnimetatud järelmaksulepingul; seejärel P. Hõrak teatas kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX kuhu DPD kuller 19.05.2015 kell 13:09:00 kauba toimetas ning mille võttis kullerilt vastu V.J, kes esitles ennast kullerile kui XXX ning võltsis kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 1868 eurot; - samuti tema, grupis koos P. Hõrakuga, 13.05.2015.a esitas P. Hõrak tellimuse XXX nimele FIE XXX e-kauplusest XXX kauba mobiiltelefon Samsung Galaxy S6 Edge 32GB valget värvi hinnaga 848 eurot ostuks järelmaksu tingimustel teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, seejärel 22.05.2015.a. sõlmiti Koduliising OÜ-ga laenuleping nr XXX kauba ostmiseks ning millel võltsis XXX allkirja V.J , seejärel edastasid laenulepingu koos XXX nimele võltsitud Eesti kodaniku passi koopiaga, mille P. Hõrak oli koostanud internetis avalikult üleval oleva Eesti kodaniku passi näidise põhjal, posti teel aadressile XXX, kuid tegu jäi nende kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses Koduliising OÜ-l tekkinud kahtlusega ning kaup jäi müüja poolt väljastamata; - samuti tema, grupis koos P. Hõrakuga, 28.05.2015.a. esitas P. Hõrak tellimuse XXX nimele Frogest OÜ e-kauplusest XXX kauba sülearvuti Lenovo ThinkPad T540p 20BE00B2 15,6“ HD Intel Core hinnaga 1209 eurot ostuks järelmaksu tingimustel teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, seejärel 28.05.2015.a. sõlmisid Koduliising OÜ-ga laenulepingu nr XXX, kus laenulepingul võltsis XXX allkirja V.J , misjärel edastasid allkirjastatud laenulepingu koos XXX nimele võltsitud EV passi koopiaga, mis oli P. Hõrak poolt koostatud XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, mis oli tunnistatud kehtetuks

06.04.2015.a. seoses dokumendi vargusega, posti teel aadressile XXX, kuid tegu jäi nende kavatsustest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses müüjas tekkinud kahtlusega ning kaup jäi müüja poolt väljastamata; - samuti tema, grupis koos P. Hõrakuga, 23.05.2015.a. kell 10:45:31 esitasid IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele Otto e-poest XXX kauba triiksärk M (39/40) musta värvi hinnaga 66,90 eurot, kääniskraega särk, valget värvi, suurus M (48/50) hinnaga 53,90 eurot, kingad musta värvi suurus 44 hinnaga 107,90 eurot, triiksärk helepunast värvi suurus (39/40) (M) ostmiseks järelmaksu tingimustel kogusummas 295,60 millele lisandus saatmiskulu 4,40 eurot, seejärel sõlmisid 02.06.2015.a. laenulepingu nr XXX Koduliising OÜ-ga, märkides kauba kohaletoimetamise aadressiks Tallinna Nõmme turu pakiautomaadi; 25.05.2015.a kell 11:46 helistas V.J abonentnumbrilt XXX Omniva kliendiinfo telefonile 6616616 teatades, et oli tellitud pakk XXX nimele pakiautomaati ning telefoninumber XXX, mis P. Hõrak poolt oli tellimuses esitatud kui XXX kontaktnumber ning kuhu pidi saabuma sõnum saadetise saabumise kohta, oli kadunud ära; seejärel 06.06.2015.a. kell 22:37 P. Hõrak võttis tellitud kauba Nõmme turu pakiautomaadist välja, misjärel omastasid kaubad tekitades selliselt Koduliising OÜ-le varalist kahju summas 192,10 eurot kuna ühte tellimusel olevat kaupa – kingi nr 44 musta värvi, laos kauba väljastamise hetkel ei olnud; - samuti tema, grupis koos P. Hõrakuga, 15.06.2015.a. kell 14:05:24 IP-aadressilt XXX P. Hõrak registreeris Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks XXXa, esitades seejärel samal päeval kell 14:05:26 tellimuse XXX nimele televiisor Philips 3D Smart 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot, ostmiseks; seejärel V.J 15.06.2015 kell 15:35 vastas Elementro Systems OÜ klienditeenindaja poolt tehtud kõnele abonentnumbrile XXX, mis oli P. Hõrak poolt esitatud tellimuses märgitud kui XXX kontaktnumber, kinnitades klienditeenindajale, et tema on XXX ning lubades edastada koopia isikut tõendavast dokumendist, seejärel P. Hõrak edastas tellimuse aktiveerimiseks samal päeval e-maili teel XXX nimele võltsitud ID-kaardi koopia, mis oli P. Hõrak poolt koostatud internetis avalikult üleval oleva Eesti kodaniku passi näidise põhjal; 15.06.2015 kell 16:48 vastas V.J uuesti Elementro Systems OÜ klienditeenindaja poolt tehtud kõnele ning teatas kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX kuhu Omniva kuller 22.06.2015 kell 13:49 kauba toimetas ning väljastas V.J ́ule, kes esitles ennast Omniva kullerile kui XXX võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot; - samuti tema, grupis koos XXX, Priit Hõrakuga, 08.06.2015.a. kell 17:50:55 registreeris P. Hõrak IP-aadressilt XXX XXX ́e Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kaustajaks, misjärel samal päeval kell 17:50:56 esitas XXX nimele tellimuse televiisor Philips 3D Smart 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot; seejärel 09.06.2015 kell 11:24 helistas V.J P. Hõraku poolt Elementro Systems OÜ-le XXX kontakttelefonina märgitud abonentnumbrilt XXX müüja kliendiinfo telefonile 6972972 esinedes XXXe abikaasana ja küsides informatsiooni tellitud televiisori kohta, klienditeenindaja palus helistada tagasi XXXel, misjärel 09.06.2015 kell 11:26 helistas abonentnumbrilt XXX Elementro Systems OÜ kliendiinfo telefonile XXX, kes esines XXXena ning leppis kokku, et tuleb kaubale järele samal päeval ettevõtte kontorisse aadressile XXX; samal päeval väljastati tellitud kaup XXXle Elementro Systems OÜ kontoris, kus viimane esines klienditeenindajale kui XXX esitades talle võltsitud XXX isikut tõendava dokumendi koopia, mis oli koostatud XXXle väljastatud Eesti Vabariigi passi nr XXX põhjal, omastades seejärel kätte saadud kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Seega pani V.J toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, see on KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse V.J ́u selles, et tema eesmärgiga omandada õigusi rahalisteks tehinguteks kelmuste toimepanemisel ja selle eest karistusest vabanemiseks, võltsis erinevate isikute allkirja järgmiselt: - aprillis 2015.a. aadressil XXX võltsis XXX allkirja Uno Järelmaksulepingul nr XXX; - mais 2015.a. aadressil XXX võltsis XXX allkirja laenulepingul nr XXX; - mais 2015.a. aadressil XXX võltsis XXX allkirja osamaksetega tasumise müügilepingul nr XXX; - mais 2015.a. aadressil XXX võltsis XXX allkirja laenulepingul nr XXX; - mais 2015.a. aadressil XXX võltsis XXX allkirja Uno Järelmaksulepingul nr XXX; - 19.05.2015.a. kell 13:09 aadressil XXX võltsis XXX allkirja DPD kättetoimetuse kinnitusel; - 22.06.2015.a. aadressil XXX võltsis XXX allkirja Omniva kullerilt saadetise nr XXX kättesaamise kinnitusel. Seega pani V.J toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.L süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, tegutsedes grupis, ühise ja kooskõlastatud tegutsemise tagajärjel pani toime kelmused ja nimelt: - tema grupis koos Priit Hõrakuga, 08.06.2015.a. esitas P. Hõrak Viva E-pood OÜ-le internetiaadressi XXX kaudu tellimuse XXX nimele mobiiltelefoni Apple iPhone6 128 GB, hinnaga 955 eurot ostmiseks soovides sõlmida ostu finantseerimiseks Koduliising OÜ-ga laenulepingu, esitades Koduliising OÜ-le koopia XXX nimele võltsitud ID-kaardist, mis oli koostatud F.L-ile väljastatud ID-kaardi nr XXX põhjal; teatades seejärel kauba kohaletoimetamise aadressiks XXX, kus Koduliising OÜ esindaja XXX sai kokku F.L-iga , kes esitas koopia võltsitud XXX nimele olevast ID-kaardist esitledes ennast kui XXX, kes on valmis järelmaksulepingut sõlmima ja sellest tulenevaid kohustusi täitma, kuid seoses müüjas tekkinud kahtlusega jäi järelmaksuleping sõlmimata ning kaup jäi väljastamata; - samuti tema, grupis koos Priit Hõraku ja kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikuga, 25.06.2015 kell 19:05:16 registreeris P. Hõrak IP aadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuse kasutajaks XXX ́i esitades seejärel samal päeval kell 19:05:17 tellimuse televiisor Philips 3D 4K UHD 58 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 89 eurot, kogumaksumusega 1068 eurot ostuks, edastades tellimuse aktiveerimiseks e-posti teel 26.06.2015.a. koopia võltsitud EV passist XXX nimele, mis oli koostatud XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal, seejärel 26.06.2015 ajavahemikus 15:29 kuni 15:31 helistas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik kokku 3-l korral abonentnumbrilt XXX, mis oli P. Hõrak poolt märgitud tellimuses kui XXX kontaktnumber Elementro Systems OÜ kliendiinfo telefonile 6972972 kinnitades, et tema on XXX ning teatades kauba kohale toimetamise aadressiks XXX, misjärel 01.07.2015 kell 14:45 Omniva kuller toimetas tellitud kauba antud aadressile, kauba kullerilt võttis vastu F.L , kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXX allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Seega pani F.L toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, see on KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse F.L ́it selles, et tema kelmuse toimepanemise eesmärgil andis kohtueelsel menetluses tuvastamata ajal ja kohas kuid enne 08.06.2015 enda nimele välja antud ID-kaardi nr XXX kasutamiseks Priit Hõrak ́ule, mida viimane kasutas alusena XXX ID-kaardi võltsingu koopia koostamisel. Seega pani F.L toime enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, see on KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse F.L ́it selles, et tema eesmärgiga omandada õigusi rahalisteks tehingutest kelmuste toimepanemisel ja selle eest karistusest vabanemiseks, võltsis 01.07.2015 kell 14:45 aadressil XXX kauba televiisor Philips 3D 4K UHD 58 tolli vastuvõtmisel Omniva kullerilt XXX allkirja. Seega pani F.L toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. XXX ́i süüdistatakse selles, et tema grupis koos Priit Hõrakuga, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ühise ja kooskõlastatud tegevuse tagajärjel pani toime kelmuse ja nimelt: - 07.08.2015.a. kell 09:36:57 registreeris P. Hõrak IP-aadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks XXX ́i, misjärel samal päeval kell 09.36.59 esitas XXX nimele tellimuse televiisor Philips Android Smart Led 55 tolli, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 99 eurot, kogumaksumusega 1188 eurot, esitades 07.08.2015.a. kell 15:35 ning 13.08.2015 kell 10:34 tellimuse aktiveerimiseks koopia võltsitud XXX isikut tõendavast dokumendist mis oli koostatud XXX väljastatud ID-kaardi nr XXX põhjal, seejärel XXX 07.08.2015 kell 10:29 vastas Elementro Systems OÜ klienditeenindaja poolt abonentnumbrile XXX tehtud kõnele, antud abonentnumber oli P. Hõrak poolt Elementro Systems OÜ-le esitatud televiisori tellimuses märgitud kui XXX kontaktnumber, samuti XXX helistas abonentnumbrilt XXX ajavahemikus 12.08.2015 kuni 17.08.2015.a. kokku 3-l korral Elementro Systems OÜ kliendiinfo telefonile 6972972 tutvustades ennast klienditeenindajale kui XXX, kes esitas tellimuse televiisori ostuks ja küsides infot tellimuse kohta ning teatades, et edastas tellimuse aktiveerimiseks vaja olnud koopia ID-kaardi mõlemast küljest; kuid seoses Elementro Systems OÜ-l tekkinud kahtlusega jäi kaup P. Hõrak poolt tellimuses märgitud aadressile XXX müüja poolt toimetamata ning kaup jäi väljastamata. Seega pani XXX toime varalise kasu saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H.A ́i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis koos Priit Hõrakuga, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ühise ja kooskõlastatud tegevuse tagajärjel pani toime kelmused, nimelt: - 06.08.2015 kell 22:12:28 esitas P. Hõrak IP- aadressilt XXX Hansapost OÜ-le veebiaadressi XXX kaudu tellimuse XXX nimele mobiiltelefoni Apple iPhone6 128 GB kuldset värvi kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks, soovides sõlmida järelmaksu müügilepingu Inbank AS-iga, kes andis järelmaksu taotlusele positiivse vastuse, 13.08.2015.a. sõlmiti osamaksetega tasumise müügileping nr. XXX; seejärel toimetati tellitud kaup Õismäe Postkontorisse aadressile Tallinn, Paldiski mnt 102 Rocca Al Mare keskuses, kust 03.09.2015.a. tellitud kauba võttis välja H.A , kes esines klienditeenindajale kui XXX esitades klienditeenindajale võltsitud XXX ID-kaardi koopia võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, seejärel omastasid kauba tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 904,99 eurot; - 17.08.2015 kell 18:16:26 esitas P. Hõrak XXX nimele Hansapost OÜ veebilehe XXX kaudu IP-aadressilt XXX tellimuse mobiiltelefon Apple iPhone 6 128 GB, hõbedane, kogumaksumusega 904,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel sõlmides Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX; seejärel H.A helistas 28.08.2015.a. kahel korral kell 10:58 ning kell 11:00 Omniva klienditeeninduse numbrile 6616616 abonentnumbrilt XXX, mis oli Hansapost OÜ-le esitatud tellimuses P. Hõrak poolt märgitud kui XXX kontaktnumber, küsides infot Hansapost saadetise nr XXX kohta, mis pidi tulema aadressile XXX; seejärel 02.09.2015.a. kell 16:20 kaup väljatati Pallasti 28, Tallinn asuvast Eesti Posti postkontorist H.A ́ile, kes esitades klienditeenindajale XXX nimele võltsitud

dokumendi koopia, mis oli koostatud H.A ́ile väljastatud ID-kaardi nr XXX põhjal, võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, misjärel omastasid kauba tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju 904,99 eurot. Seega pani H.A toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, see on KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.A ́i (H.A) selles, et tema, eesmärgiga omandada õigusi rahalisteks tehinguteks kelmuste toimepanemisel ja selle eest karistusest vabanemiseks, võltsis Eesti Posti postkontorites kauba vastuvõtmisel erinevate isikute allkirju järgmiselt: - 02.09.2015 kell 16:20 aadressil XXX asuvas Eesti Posti postkontoris võltsis XXX allkirja postisaadetise saabumise teates nr 1; - 03.09.2015 aadressil Tallinn, Paldiski mnt 102 Õismäe Postkontoris võltsis XXX allkirja postisaadetise saabumise teates nr 33. Seega pani H.A toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.A ́i (H.A) selles, et tema kelmuse toimepanemise eesmärgil andis kohtueelsel menetluses tuvastamata ajal ja kohas kuid enne 06.08.2015 enda nimele välja antud ID-kaardi nr XXX kasutamiseks Priit Hõrak ́ule, mida viimane kasutas alusena XXX ning XXX ID-kaardi võltsingu koopia koostamisel. Seega pani H.A toime enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, see on KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Priit Hõrak seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistab esitatud tsiviilhagisid. Kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et P.Hõrakule esitatud süüdistus on põhjendatud. On tunnistanud end süüdi täielikult, võtnud omaks ka hagid. Vastuväiteid ei ole. Lühimenetlus on mõistlik, jääb rääkida vaid karistusest. Kohtuistungil süüdistatav V.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistab tsiviilhagisid. Kaitsja Natalia Lausmaa asus seisukohale, et ei ole vastuväiteid kuriteo kvalifikatsiooni ega tõendatuse osas, ei vaidlusta tõendeid, tõendid on kohtukõlbulikud. Tsiviilhagi on õigeks võtnud, ei vaidlusta. Kohtuistungil süüdistatav F.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistab tsiviilhagi. Kaitsja Veera Tolli-Baskin asus seisukohale, et tal on süüdistuse osas vastuväiteid. Inkrimineeritakse nelja episoodi erinevate paragrahvide järgi. Esimeses kelmuses ei ole õigesti kvalifitseeritud. Teadis, et tegemist on teadvalt võltsitud dokumendiga ja kasutas grupis P.Hõrakuga. See episood tuleb kvalifitseerida § 345 lg 1 järgi. Mis puudutab üldist kvalifikatsiooni KarS § 209 järgi, siis on ta varem varavastaseid kuritegusid toime pannud isikuks ja jääb § 209 lg 2 p 1, 4. Mis puudutab KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistust, siis vastuvõtmisel võltsis XXX allkirja, pannes oma allkirja. Seega on pannud oma allkirja ja võltsimist toime pannud ei ole. Ülejäänu on tõendamist leidnud, tsiviilhagi tuleb välja mõista.

Kohtuistungil süüdistatav H.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistab tsiviilhagi. Kaitsja Marina Leis asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Kõik tõendid on lubatavad, vastu vaielda ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate Priit Hõraku, V.J-i, F.L-i, XXX, H.A ja XXXi selgitused ja süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

H.A, XXX)

Süüdistatavaid süüdistatakse KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Samuti tuleb kelmuse sisustamisel lähtuda asjaolust, et kelmuse toimepanemise korral peab süüdlasel juba enne lepingu või tehingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal esinema tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Kelmusega on tegemist vaid juhul, kui lisaks teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolule on tuvastatud, et süüdlasel oli juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi mitte täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse. Tahtluse tuvastamisel ei arvestata mitte ainult süüdistatava ütlusi, vaid hinnata tuleb ka käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Kõigepealt juhib kohus tähelepanu Priit Hõraku tegevusele, keda süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, üksinda ja grupis erinevate isikutega ühise ja kooskõlastatud tegutsemise tagajärjel tekitas varalist kahju füüsilistele ja juriidilistele isikutele, s.o pani toime kelmused. P. Hõrak esitas interneti teel erinevatel kuupäevadel ja erinevate isikute nimelt tellimusi erinevatele internetikaubamajadele, kasutas järelmaksulepingute sõlmimisel võltsitud isikut tõendavate dokumentide koopiad ning lõi isikute nimelt e-postkasti kontod XXX keskkonda. Samuti kasutas P. Hõrak loodud kontosid kirjavahetuseks müüjate ja liisingufirmadega, misjärel müüjad väljastasid tellitud kaubad soovitud aadressidele ja seejärel omastas ta tellitud kauba. Siinkohal viitab kohus tõenditele, mis tõendavad kõikide kelmuse episoodide toimepanemist Priit Hõraku poolt ja siis toob kohus eraldi välja tõendid, mis tõendavad konkreetsete episoodide toimepanemist ja teiste süüdistatavate süüd. Priit Hõraku kahtlustatavana antud ütluste (V kd tl 88-94, VI kd tl 1-15) kohaselt tunnistab ta oma süüd kõigis temale inkrimineeritavate kuritegude episoodide toimepanemises. Elas koos V.J-iga XXX. Mõtles kõik kelmuse toimepanemise skeemid välja üksinda ja selleks oli vaja teiste isikute isikut tõendavaid dokumente. Neid sai ta nt Balti jaamast narkomaanide käest või küsis tuttavate isikute käest väikese tasu eest. Siis muutis dokumentidel ära isikute andmed ja kasutas neid netipoodides järelmaksuga kauba ostmiseks. Mõned pildid sai ta ka internetist. Isikutele tegi kõik XXX keskkonda e-postkastid ise. Enamasti tegutses XXX

asuvas korteris, kuid mõnikord ka kesklinna piirkonnas, kus oli wifi. Kasutas Lenovo ja Vector sülearvuteid ja Tele 2 netipulka. Isikute nimed võttis internetist, kui isikul on firma, siis on tema isikukood internetis olemas. Taotlustesse kirjutas kauba kättesaamise kohaks suvalised aadressid. Netipoest saadud esemed müüs maha enamasti okidoki kaudu ja saadud raha kasutas isiklikuks otstarbeks. Tellitud kaupadel käisid järel erinevad inimesed, nii tuttavad, kui ka täitsa suvalised inimesed. Ise ühtegi pakki kullerilt vastu ei võtnud, kuna kartis vahelejäämist. Kasutas ka suvalisi isikuid, kellele andis 10-15 eurot pakkide kullerilt vastu võtmiseks. Postiautomaatidest võttis ka ise pakke välja. Kes täpselt millal mingile klienditeenindajatele helistas tema palvel, seda ta enam täpselt ei mäleta. Kahetseb tehtut väga. V.J-i taotlusi netipoodidele teha ei aidanud, kuid lasi Annel teha mõned kõned ja võltsida erinevaid allkirju. Annele raha ei andnud. Anne allkirjastas lepingud XXX, XXXi ja XXXi nimel, ülejäänud allkirjastas tema ise. Annele täpselt ei selgitanud, millega ta tegeleb. XXXi paki – televiisori, võttis Energia tänaval vastu F.L . Jako andis talle ka oma isikuttõendava dokumendi, millel muutis andmeid ja kasutas järelmaksuga kauba tellimiseks. Televiisori müüs maha okidokis. Jakole pidi selle eest raha andma, aga lõpuks ei andnud midagi. Jako võttis vastu ka Elementro poolt kulleriga edastatud paki - televiisori Energia tänaval. Isikut tõendavat dokumenti küsis ka XXX käest, samuti palus temal pakk Elementro kontorist ära tuua. Pakis oleva televiisori võttis Koiduste aga hoopis endale ja temale seda ei toonudki. Koiduste dokument jäi ka tema kätte, kuna rohkem nad ei kohtunud. XXX ise oma dokumenti talle ei andnud, kuid sai selle tema tuttava kaudu. Andis XXX ühe telefoni ja lasi teha tal mõned kõned. Smartposti pakiautomaadist võttis paki, kus oli mobiiltelefon sees, välja XXX. Paki andis ta talle ja müüs selle okidokis maha. XXXele selle eest raha ei andnud. Priit Hõraku süüd tõendavad lisaks süü tunnistamisele ka tema ja V.J-i elukohast 21.09.2015 XXX läbiotsimise käigus leitud esemed. Läbiotsimisprotokollist koos fototabelitega (V kd tl 65-75) nähtuvad läbiotsimisega leitud ja kaasa võetud objektid, milleks on asitõendi vaatlusprotokollide kohaselt: sülearvutid ja mälupulk (V kd tl 134-228), A4 formaadis märkmik, milles on käsikirjaline tekst ja nähtuvad isikute andmed, kelle nimelt esitati tellimusi veebipoodidesse (V kd tl 107-114), kaks netipulka (V kd tl 115-116), simkaardi ümbriseid (Tele2 Smart kõnekaardi ümbris abonentnumbrile XXX, ZEN stardikas kõnekaardi ümbrised abonentnumbritele +372XXX ja +372XXX), võõraste isikute dokumendid (EV passid XXX, XXX ja XXX nimele; ID-kaart XXX nimele), ID-kaardi nr XXX paroolid, mobiiltelefon Samsung sim-kaardiga (V kd tl 117-124). Samuti on asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (V kd tl 130-132) vaadeldud Priit Hõraku kinnipidamisel tema asjade hulgast leitud paberitükki XXX nimega. Edasi juhib kohus tähelepanu sideettevõtjalt saadud andmete protokollile (V kd tl 32-52), millest nähtuvad mobiiltelefonide abonentnumbrite kõnede eristus ning tugijaamade asukohad. Samuti asitõendi vaatlusprotokollile (V kd tl 229-234), mille vaatlusobjektiks on helisalvestusega CD-plaat, millel on kokku 45 helifaili veebipoodidesse tehtud tellimustega seotud kõnede kõnesalvestustega, millelt P. Hõrak tunneb ära enda hääle XXXe kõnes, V.J-i hääle ära kõnes XXX3.wav, XXX hääle ära kõnes XXX4.wav, XXXi hääle ära kõnes XXX1.wav. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka sellele, et kui kelmuse episoodide puhul on tegemist ka KarS § 344 või 349 või 1572 toodud süütegudega, siis kohus ei pea vajalikuks kõiki tõendeid üle kordama hakata, vaid viitab käesoleva kohtuotsuse asjakohastele punktidele, kus tõendid on juba eelnevalt välja toodud.

OÜ kaudu varalise kasu saamise eesmärgil on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ja käesolevas punktis viidatud tõenditega. Siinkohal viitab kohus punktidele 2.2. ja 2.2.1. ja 2.2.1.1., milles toodud tõenditega on juba tõendamist leidnud, et P. Hõrak pani toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. See seisnes selles, et P. Hõrak esitas 11.05.2015 kell 13:04:07 IP-aadressilt XXX tellimuse XXX nimele Hansapost OÜ-le XXX veebiaadressi kaudu televiisor Samsung 55“ maksumusega 2299 eurot ostuks järelmaksu tingimustel Koduliising OÜ kaudu. Kuna järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse, siis kaup jäi väljastamata. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tegu jäi aga süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata, samas kui süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et kelmus toime panna, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

XXX kauba sülearvuti Lenovo ThinkPad maksumusega 1786 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel. Tarneviisiks oli märgitud Tallinna Nõmme keskuse Smartposti pakiautomaat. Järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi müüja poolt väljastamata. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tegu jäi aga süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata, samas kui süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et kelmus toime panna, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

tingimustel. Tarneviisiks teatas Tallinna Nõmme keskuse Smartposti pakiautomaadi, kuid järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tegu jäi aga süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata, samas kui süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et kelmus toime panna, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

isikule, kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXXi allkirja, peale kauba vastuvõtmist omastasid selle, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Kohus viitab XXXe kahtlustatavana antud ütlustele (VI kd tl 69-72, 73-75, 78-80, 81), mille kohaselt tunnistab ta, et P. Hõraku palvel vastas klienditeenindaja kõnedele esinedes XXXina ning samuti võttis paki pakiautomaadist välja ja andis P. Hõraku kätte. Ka OÜ Itella SmartPost vastusest päringule (II kd tl 124-128) nähtub, et XXXi nimelt 18.05.2015 tellitud kauba Frogest OÜ poolt saadetud saadetise vastuvõtu aeg ja koht, lisatud fotod paki väljavõtnud isikust (XXXest). Ka Priit Hõraku kahtlustatavana antud ütluste (V kd tl 88-94, VI kd tl 1-15) kohaselt tunnistab ta m.h ka, et Smartposti pakiautomaadist võttis paki, kus oli mobiiltelefon sees, välja XXX. Paki andis ta talle ja müüs selle oki-dokis maha. XXXele selle eest raha ei andnud. Siinkohal viitab kohus punktidele 2.2. ja 2.2.4. ja 2.2.4.1., milles toodud tõenditega on juba tõendamist leidnud, et P. Hõrak pani toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. See seisnes selles, et 18.05.2015.a. kell 17:25:15 esitas P. Hõrak AS-ile LHV Finance järelmaksutaotluse nr XXX nutitelefoni Apple iPhone 6 kogumaksumusega 879 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel XXXi nimele Frogest OÜ internetipoest XXX teatades kauba kohaletoimetamise aadressiks Tallinna Smuuli Maxima Smartposti pakiautomaati. LHV Finance AS andis järelmaksutaotlusele positiivse vastuse, misjärel 19.05.2015.a. kell 15:06 IP-aadressilt XXX allkirjastas P. Hõrak järelmaksuga müügilepingu nr XXX digitaalselt, kasutades selleks eelnevalt XXXi poolt mais 2015.a. kaotatud ID-kaarti ja paroole. Seejärel 25.05.2015.a. kell 13:38 helistas LHV klienditeenindaja P. Hõraku poolt järelmaksutaotluses märgitud XXXi kontakttelefonile XXX kontrollimaks kontaktandmete õigsust. Kõnele vastas XXX, kes kinnitas klienditeenindajale, et tema on XXX, kelle meiliaadress on XXX. Seejärel väljastas AS LHV Finance XXXi nimele krediiti kokku summas 881,90 eurot. Peale lepingu allkirjastamist toimetas müüja Frogest OÜ kauba Tallinna Smuuli Maxima Smartpost pakiautomaati asukohaga aadressil Tallinn, Smuuli tee 9, kust XXX 26.05.2015 kell 14:27 kauba välja võttis, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt LHV Finance AS-ile varalist kahju kokku 879 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

iga osamaksetega müügilepingu digitaalne allkirjastamine, samuti kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku poolt XXX kullerilt kauba vastuvõtmine ja kauba omastamine on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ja käesolevas punktis viidatud tõenditega. Siinkohal viitab kohus punktidele 2.2. ja 2.2.4. ja 2.2.4.2., milles toodud tõenditega on juba tõendamist leidnud, et P. Hõrak pani toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. See seisnes selles, et 18.05.2015 kell 17:35:01 esitas P. Hõrak XXXi nimele tellimuse 1A.ee OÜ-le XXX veebilehe kaudu IPaadressilt XXX kauba mobiiltelefon Apple iPhone 6 kogumaksumusega 885 eurot. Seejärel sõlmides Inbank AS-iga 18.05.2015.a. osamaksetega müügilepingu nr XXX, allkirjastades lepingu 20.05.2015 kell 11:05:46 digitaalselt, kasutades selleks eelnevalt XXXi poolt mais 2015.a. kaotatud ID-kaarti ja paroole. Seejärel DPD kuller 25.05.2015 kell 14:23:48 toimetas tellitud kauba aadressile XXX (II kd tl 175-176), kus kuller väljastas kauba kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule, kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXXi allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 885 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

on hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tegu jäi süüdistatavate tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tegu jäi aga süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata, samas kui süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et kelmus toime panna, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tegu jäi aga süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata, samas kui süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et kelmus toime panna, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

OÜ kliendiinfo telefonile XXX, kes esines XXXena. Leppis kokku, et tuleb kaubale järele samal päeval ettevõtte kontorisse aadressile XXX. Samal päeval väljastati tellitud kaup XXXle Elementro Systems OÜ kontoris, kus viimane esines klienditeenindajale kui XXX ja kirjutas kauba üleandmise-vastuvõtmise aktile alla (punktis 2.3.4. toodud tõendid), esitades võltsitud XXXe isikut tõendava dokumendi koopia. See oli koostatud XXXle väljastatud Eesti Vabariigi passi nr XXX põhjal (punktides 2.4. ja 2.4.2. toodud tõendid). Seejärel omastades kätte saadud kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Siinkohal viitab kohus punktidele 2.2. ja 2.2.10. ja 2.2.10.2., milles toodud tõenditega on juba tõendamist leidnud, et P. Hõrak pani toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. See seisnes selles, et 25.06.2015 kell 19:05:16 registreeris P. Hõrak IP aadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuse kasutajaks XXXi. Samal päeval kell 19:05:17 esitas tellimuse televiisor Philips 3D maksumusega 1068 eurot ostuks. Edastades tellimuse aktiveerimiseks e-posti teel 26.06.2015.a. koopia võltsitud EV passist XXXi nimele, mis oli koostatud XXX Eesti kodaniku passi nr XXX põhjal. Seejärel 26.06.2015 helistas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik abonentnumbrilt XXX, mis oli P. Hõrak poolt märgitud tellimuses kui XXX kontaktnumber, Elementro Systems OÜ kliendiinfo telefonile ning teatades kauba kohale toimetamise aadressiks XXX. Seejärel 01.07.2015 kell 14:45 Omniva kuller toimetas tellitud kauba antud aadressile, kauba võttis kullerilt vastu F.L , kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXXi allkirja (punktides 2.3. ja 2.3.3. toodud tõendid), misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1068 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Hõrak poolt esitatud tellimuses märgitud XXXi kontaktnumbrina, Omniva kliendiinfo telefonile ja küsis infot saadetise kohta. Seejärel väljastati tellitud kaup Saue postkontorist 29.07.2015.a. kell 11:26 aadressil Kütise 4, Saue kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule, kes esitas saadetise vastuvõtmisel klienditeenindajale võltsitud XXXi isikut tõendava dokumendi koopia, mis oli koostatud F.L ID-kaardi nr XXX põhjal. Samuti võltsis postisaadetise väljastamise teatisel XXXi allkirja, misjärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 994,99 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

omastamine on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ja käesolevas punktis viidatud tõenditega. Siinkohal viitab kohus punktidele 2.2. ja 2.2.14., milles toodud tõenditega on juba tõendamist leidnud, et P. Hõrak pani toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. See seisnes selles, et 03.09.2015.a. kell 20:08:50 esitas P. Hõrak XXX nimele Hansapost OÜ veebilehe XXX kaudu IP-aadressilt XXX tellimuse mobiiltelefon Apple iPhone 6 maksumusega 904,99 eurot ostmiseks järelmaksu tingimustel. 04.09.2015.a. sõlmis Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX ja kauba kohaletoimetamise aadressiks märkis XXX. Kaup väljastati 10.09.2015 kell 17:03 XXX asuvast Eesti Posti postkontorist kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikule, kes kauba vastuvõtmisel võltsis XXX allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju 904,99 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

P. Hõrak registreeris 30.06.2015.a. kell 14:54:49 IP-aadressilt XXX XXX portaali kaudu konto XXX Lisaks punktis 2.1. välja toodud tõenditele tõendab seda AS Eesti Telekom vastus päringule (IV kd tl 99-100), millest nähtub elektronposti aadressi XXX loomise IP-aadress, loomise aeg ning e-postkasti logid. Samuti sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (IV kd tl 102-103), millest nähtub XXX e-postkasti sisselogimiste IP-aadressid, kasutaja abonentnumbrid XXX, XXX, XXX, seadmete IMEI koodid ning tugijaamade asukohad, enamjaos tugijaamad U0656-Laagri, U0650-Laagri ja U0659-Laagri, asukohaga XXX. P. Hõrak esitas 15.07.2015.a. XXX nimel teleri tellimuse veebilehelt XXX kauba ostmiseks järelmaksu tingimustel. Lisaks punktis 2.1. välja toodud tõenditele tõendab seda ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (IV kd tl 90-91), millelt nähtub IP-aadress XXX, millelt esitati XXX nimele järelmaksutellimus televiisori Sharp ostmiseks, kasutanud abonentnumber XXX, seadme IMEI kood ning tugijaama U0659-Laagri asukoht- XXX. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et 15.07.2015 kell 12:40:26 P. Hõrak registreeris IPaadressilt XXX Elementro Systems OÜ veebilehel XXX teenuste kasutajaks XXX. Seejärel samal päeval kell 12:40:30 esitas veebikeskkonnas tellimuse telerile Sharp 3D, sissemaksega 0 eurot, tasumisega aastase lepingu järgi igakuiste osamaksetena summas 99 eurot, kogumaksumusega 1188 eurot. 17.07.2015.a. esitas tellimuse aktiveerimiseks koopia võltsitud XXX isikut tõendavast dokumendist, mis oli koostatud XXX ID-kaardi nr XXX põhjal (IV kd tl 88), mis oli tunnistatud kehtetuks 16.09.2014.a. seoses dokumendi vargusega. Seejärel aktsepteeris Elementro Systems OÜ tellimustaotluse ning Omniva kulleri poolt toimetati kaup 22.07.2015 kell 12:53 aadressile XXX (IV kd tl 93-94). Kauba võttis vastu kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isik, kes võltsis kauba vastuvõtmisel XXX allkirja, seejärel omastasid kauba, tekitades selliselt Elementro Systems OÜ-le varalist kahju summas 1188 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Soovides sõlmida järelmaksu müügilepingu Inbank AS-iga, kes andis järelmaksu taotlusele positiivse vastuse. 13.08.2015.a. sõlmiti osamaksetega tasumise müügileping nr. XXX. Seejärel toimetati tellitud kaup Õismäe Postkontorisse aadressile Tallinn, Paldiski mnt 102 Rocca Al Mare keskuses, kust 03.09.2015.a. tellitud kauba võttis välja H.A . Ta esitas klienditeenindajale võltsitud XXXi ID-kaardi koopia, võltsides seejuures kauba vastuvõtmisel XXXi allkirja (punktides 2.3. ja 2.3.5.2. toodud tõendid), seejärel omastasid kauba tekitades selliselt Inbank AS-ile varalist kahju summas 904,99 eurot. Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega on teisele isikule tekitatud varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu.

viimata, sest tekkis kahtlus ning kaup jäi väljastamata, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Kohus asub seisukohale, et taoline teise isikuna esinemine ja teise isiku muudetud dokumentide esitamine selleks, et saada kaupu interneti poest ilma maksekohustuse võtmiseta enda nimel, viies taolisel viisil teise tehingu poole eksitusse enese kui tehingu poole isikust, on hinnatav tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisena varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tegu jäi aga süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest järelmaksu taotlus sai negatiivse vastuse ning kaup jäi väljastamata, samas kui süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et kelmus toime panna, siis on tegu kelmuse katsega, s.o KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu.

Süüdistusaktis on süüdistatavate käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 4 järgi, s.o tegutsemine grupis. KarS § 209 lg 2 p 4, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Nii tuleb lugeda kaastäideviijaks kõik isikud, kes vastavalt kokkulepitule panevad toime erinevaid tegusid, nt isikut tõendava dokumendi vargus, selle võltsimine, lepingu allkirjastamine, kauba vastuvõtmine, telefonikõnede tegemine jne. Kusjuures kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema (vt RKKKo 3-1-1-3-10, p 14). Seega ei oma antud juhul tähtsust ka asjaolu, et kõik süüdistatavad süütegusid toime pannes ise varalist kasu ei saanud. Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süüteod pandi toime vastavalt rollijaotusele. P. Hõrak mõtles välja kelmuse skeemid, registreeris teiste isikute nimel e-mailiaadresse, esitas teiste isikute eest tellimusi veebikeskkonnas ja kaasas oma tegevusse vajalike ülesannete täitmiseks teisi isikuid. V.J kirjutas teiste isikute eest alla isikut tõendavatele dokumentidele ja lepingutele, samuti tegi kõnesid teiste isikutena esinedes klienditeenindajatega, võttis kullerilt pakke vastu teise isiku nimel ja sai selle eest ka üks kord tasu. F.L ja XXX andis kasutada oma ID kaardi ja kirjutasid teiste isikute eest alla tellimuse vastuvõtmise lehele. P. Hõrak lubas selle eest ka tasu maksta, aga ei maksnud. H.A andis kasutada oma ID kaardi ja kirjutas teiste isikute eest alla tellimuse vastuvõtmise lehele, samuti tegi telefonikõnesid teise isikuna esinedes klienditeenindajaga ning sai selle eest ka tasu. XXX suhtles korduvalt klienditeenindajaga telefoni teel tellimuse täpsustamise suhtes. Siit järeldub, et süüdistatavad tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et kõigi süüdistatavate roll oli süüteo toimepanemiseks oluline, kuivõrd P.Hõrak ei oleks saanud kõikidel kordadel ise tellimusi vastu võtta, sest vastasel korral oleks tekkinud kahtlus, mistõttu pidid tellimusi vastu võtma erinevad isikud. Tellimuste tegemisel kasutati varastatud või kaotatud dokumente, samuti P.Hõraku tutvusringkonda kuuluvate isikute dokumente. Seega olid dokumendid erinevad ja kasutati ka teiste süüdistatavate dokumente, milliseid täiendati teiste andmetega. Seejuures kasutati ka asjassepuutumatute naisterahvaste isikuandmeid, kuid P.Hõrakul puudus võimalus naisterahva nimel esineda, mistõttu oli vaja kaasata ka V.J, H.A ja XXX. Seega oli kõigi süüdistatavate teopanus vajalik ja oluline. Seega leiab kohus, et kõik süüdistatavad panid toime KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Riiklik süüdistaja on Priit Hõraku käitumise kvalifitseerinud veel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Priit Hõrakut kolmekümne kuue kelmuse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on Priit Hõrak varem kelmuse toime pannud isikuks. Seejuures nähtub süüdistatava P.Hõraku karistusandmetest, et teda on varem karistatud KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest, mistõttu on tema puhul tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega ja temale inkrimineeritav süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kuriteo asjaoludest ja Priit Hõraku ütlustest lähtuvalt, mille kohaselt tema mõtles kelmuse toimepanemise skeemid välja kaasates neisse ka teisi isikuid ning arvestades seda, et süüdistatava tegevus polnud esmakordne, leiab kohus, et P. Hõraku tegevus oli eesmärgipärane ja kindla suunitlusega tekitada teistele isikutele varalist kahju, saades ise varalist kasu, mistõttu on tegemist kavatsetusega toimepandud teoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Priit Hõrak toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riiklik süüdistaja on V.J-i käitumise kvalifitseerinud veel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt on tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse V.J-i kaheksa kelmuse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on V.J varem kelmuse toime pannud isikuks ja süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kuriteo asjaoludest ja V.J-i ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust on ebaõige ettekujutuse loomine isikust toime pandud teadvalt ning varalise kasu saamise eesmärk viitab kavatsetusele. Süüdistatav oli teadlik sellest, et P. Hõrak käitub õigusvastaselt, samuti, et temal ei ole õigust võõrastele dokumentidele alla kirjutada, võõraste isikute nimel telefonikõnesid teha ega võõraste isikute pakke vastu võtta, kuid ta tegi seda sellegipoolest teadmises, et P.Hõrak saab sellest varalist kasu. Samuti sai ta ükskord ka raha selle eest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani V.J toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riiklik süüdistaja on F.L-i käitumise kvalifitseerinud KarS veel § 209 lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt on tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse F.L-i kahe kelmuse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on F.L varem kelmuse toime pannud isikuks ja süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Lisaks sellele nähtub F.L-i karistusandmetest, et tal on mitmeid kehtivaid karistusi, sh ka varguste toimepanemise eest, mistõttu on tegemist ka juriidilise korduvusega KarS § 209 lg 2 p 1 mõttes, st F.L on isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteo asjaoludest ja F.L-i ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et ebaõige ettekujutuse loomine tegelikust isikust on toime pandud teadvalt ning varalise kasu saamine kavatsetult. Süüdistatav oli teadlik sellest, et P. Hõrak käitub õigusvastaselt. Samuti oli ta teadlik sellest, et tal ei ole õigust oma isikut tõendavat dokumenti teisele inimesele kasutada anda, võõrastele dokumentidele alla kirjutada, võõraste isikute nimel telefonikõnesid teha ega võõraste isikute pakke vastu võtta, kuid ta tegi seda sellegipoolest tasu saamise lootuses ja teadmises, et P.Hõrak saab sellest varalist kasu.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani F.L toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riiklik süüdistaja on H.A käitumise kvalifitseerinud KarS ka § 209 lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt on tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse H.A kahe kelmuse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on H.A varem kelmuse toime pannud isikuks ja süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kuriteo asjaoludest ja H.A ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et ebaõige ettekujutuse loomine tegelikust isikust oli toime pandud teadvalt ning varalise kasu saamine kavatsetult. Süüdistatav oli teadlik sellest, et tal ei ole õigust võõrastele dokumentidele alla kirjutada, võõraste isikute nimel telefonikõnesid teha ega võõraste isikute pakke vastu võtta, kuid ta tegi seda sellegipoolest teadmises, et P.Hõrak saab sellest varalist kasu ja ta ise sai selle eest ka raha. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani H.A toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteo asjaoludest ja XXXi ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et ebaõige ettekujutuse loomine õigustatud isikust pandi toime teadvalt ja varalise kasu saamine kavatsetult. Süüdistatav oli teadlik sellest, et tal ei ole õigust võõra isikuna esinedes telefonikõnesid teha, kuid ta tegi seda sellegipoolest teadmises, et P.Hõrak saab sellest varalist kasu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani XXX toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis s.o KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Priit Hõrak registreeris 11.05.2015 kell 12:17:37 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda epostkasti konto XXX, mis nähtub lisaks punktis 2.1. välja toodud tõenditele ka AS Eesti Telekom vastusest päringule (I kd tl 118-123), mille kohaselt e-maili aadress XXX on 11.05.2015 kell 12.17 registreeritud IP-aadressilt XXX.

saadud andmete protokollist (I kd tl 169) e-poe XXX, XXXi nimele tellimuste esitanud IP aadressid, abonentnumbrid, seadmete IMEI koodid ning kõigi nende tugijaama asukohaks on U0650-Laagri.

32-37) nähtuvad XXXi nimelt esitatud tellimuse andmed, leping sõlmitud posti teel, lisatud järelmaksuleping, maksegraafik.

Sertifitseerimiskeskuse vastus päringule (II kd tl 130-132), millest nähtuvad XXXi nimele välja antud ID-kaardiga nr XXX toimunud logid.

ostu finantseerimiseks laenulepingut allkirjastamata laenuleping.

ei

sõlminud.

Lisatud on

ID-kaardi

koopia,

internetikaubamajadele. Samuti on ID-kaardi koopia võltsitud, võltsitud on tema allkirja, tema ei ole ise ühtegi laenu- ega kliendilepingut sõlminud ega kuskilt kaupa vastu võtnud. Varalist kahju tekitatud ei ole, küll aga moraalset.

loodud on tema nimele e-posti aadress ja esitatud tema nimel tellimus veebipoodi. Varalist kahju tekitatud ei ole, küll aga moraalset. P. Hõrak registreeris 17.08.2015.a. kell 18:11:19 IP-aadressilt XXX XXX keskkonda konto XXX. Lisaks punktis 2.1. välja toodud tõenditele tõendab seda AS Eesti Telekom vastus päringule (IV kd tl 30-32), millelt nähtub elektronposti aadressi XXX loomise IP-aadressid, loomise aeg ning e-postkasti logid ajavahemikul 01.01.2015 kuni detsember 2015. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IV kd tl 35-36) nähtub e-posti XXX IP-aadressi on kasutanud Tele2 abonentnumber XXX, seadme IMEI kood XXX, seadme tugijaama U0659-Laagri asukoht – Vae 6, Laagri. P. Hõrak esitas 17.08.2015.a. tellimuse XXXa nimele kauba ostmiseks Hansapost OÜ-st. Lisaks punktis 2.1. välja toodud tõenditele tõendab seda ka Inbank AS vastus päringule (IV kd tl 10-24), millest nähtub, et Inbank AS-is on sõlmitud järelmaksulepingud ja Hansaposti müügileping XXXa nimele ja Hansapost OÜ vastusele päringule (IV kd tl 39-54), millelt nähtub XXXa poolt Hansapost OÜ-le veebi kaudu järelmaksu tellimuse andmed, IPaadressid. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IV kd tl 57-58) nähtub IP-aadressi, millelt esitati tellimus Hansapost OÜ-le XXXa nimele, kuupäev, kasutatud on Tele2 abonentnumbrit XXX, seadme IMEI XXX, seadme tugijaama U0659-Laagri asukoht – Vae 6, Laagri. OÜ Elementro Systems OÜ vastusest päringule (IV kd tl 75-87) nähtub XXXa nimelise isiku Elementro Systems OÜ teenuste kasutajaks registreerimise aeg, IP aadress, lisana esitatud ID-kaardi koopia, arve tellitud kauba eest.

Kannatanu XXX ütluste (IV kd tl 70-71) kohaselt ei ole tema tellinud kaupa ega ostnud järelmaksuga kaupa Elementro Systems OÜ-st. Kasutatud on tema nõusolekuta tema isikuandmeid, on loodud tema nimele e-posti aadress ja esitatud tema nimel tellimus veebipoodi, ID-kaardi koopia on võltsitud, samuti on võltsitud tema allkirja. Varalist kahju tekitatud ei ole, küll aga moraalset. P. Hõrak registreeris 30.06.2015.a. kell 14:54:49 IP-aadressilt XXX XXX portaali kaudu konto XXX Lisaks punktis 2.1. välja toodud tõenditele tõendab seda AS Eesti Telekom vastus päringule (IV kd tl 99-100), millest nähtub elektronposti aadressi XXX loomise IP-aadress, loomise aeg ning e-postkasti logid. P. Hõrak esitas 30.06.2015.a. XXX nimel sülearvuti tellimuse veebilehelt XXX. Lisaks punktis 2.1. välja toodud tõenditele tõendab seda ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (IV kd tl 102-103), millest nähtub XXX e-postkasti sisselogimiste IP-aadressid, kasutaja abonentnumbrid XXX, XXX, XXX, seadmete IMEI koodid ning tugijaamade asukohad, enamjaos tugijaamad U0656-Laagri, U0650-Laagri ja U0659-Laagri, asukohaga Vae 6, Laagri. Lisaks Okidoki OÜ vastus päringule (IV kd tl 105-106), millest nähtub kasutajanimega XXX registreeritud konto kasutaja andmed, e-posti aadress XXX, viimane IP aadress, viimane kuulutus, sõnumid, telefon XXX- sama mis AS Eesti Post päringus.

millelt esitati XXX nimelt tellimus XXX, kasutanud abonentnumber XXX, seadme IMEI kood ning tugijaama U0656-Laagri asukoht- Vae 6, Laagri.

uurijaga Inbank AS palus 1A.EE-l tühistada XXXe tellimus, kuna kaup ei olnud veel välja läinud ja nad ei saada seda. Lisaks viitab kohus ka AS Inbank vastusele päringule (IV kd tl 212-217), millelt nähtuvalt on XXXe nimele sõlmitud 1A.ee juures järelmaksulepingud, lisatud järelmaksulepingud ning taotlused ja 1A.ee OÜ vastusele päringule (IV kd tl 220-221), millelt nähtub info 1A.ee OÜ-le XXXe poolt esitatud tellimuse kohta, mh IP aadress ning e-posti aadress.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Priit Hõrak toime teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus eesmärgiga varjata kuritegu, s.o KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Shoppa OÜ saatis 29.05.2015.a. postiga allkirjastamiseks Koduliising OÜ laenulepingu nr XXX kuupäevaga 02.06.2015.a. Taolistel asjaoludel P. Hõrak täitis dokumendid teadvalt valede andmetega ning võltsis XXXi ja XXX allkirju, mida kohus hindab dokumendi võltsimisena ning sellise käitumise eesmärgiks oli vältida maksekohustusi ostetava kauba eest, kandes vastutuse üle XXXile ja XXXle, kes ei olnud laenulepingute sõlmimisest teadlikud. Laenulepingute alusel oli süüdistataval võimalik omandada õigusi laenulepingus märgitud toodetele. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatav kirjutades teiste isikute nimel alla dokumentidele, mille alusel on võimalik omandada õigusi, selleks õigust mitteomava isikuna, pani toime dokumendi võltsimise. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Priit Hõrak toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

XXXi ütlused (II kd tl 182-184, 186-187), millest nähtuvalt tema ei ole tellinud järelmaksuga kaupa ega laenulepingule alla kirjutanud.

tl 208-211, IV kd tl 196), mille kohaselt Omniva kulleri poolt on saadetis kättetoimetatud 01.07.2015 aadressile XXX XXXi nimele. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et F.L kirjutas 01.07.2015 kell 14:45 aadressil XXX kauba televiisor Philips 3D vastuvõtmisel Omniva kullerilt XXXi nimel alla tellimuse kättesaamise kinnituslehele, mida kohus hindab dokumendi võltsimisena. Sellise käitumise eesmärgiks oli teise isiku nimel enda kätte saada kaup, milleks temal õiguslikku alust ei olnud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatav kirjutades teise isiku nimel alla dokumendile, mille alusel on võimalik omandada õigusi, selleks õigust mitteomava isikuna, seega pani toime dokumendi võltsimise. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani F.L toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu XXXi ütlustest (IV kd tl 111-114) nähtuvalt tema ei ole tellinud kaupa ega ostnud järelmaksuga kaupa Elementro Systems OÜ-st ega Hansapost OÜ-st. Samuti ei ole ta postkontorist pakke vastu võtnud, võltsitud on tema allkirja. H.A kahtlustatavana antud ütluste (VI kd tl 110-113, 114-118) kohaselt, palus P. Hõrak tal ühele pakile järgi minna. P. Hõrak andis talle dokumendi koopia, kus oli tema pilt, kuid nimi oli XXX. Võttis postkontorist paki välja ja kirjutas alla ning andis paki Priidule. Sai selle eest 50 eurot. Kohus viitab ka AS Inbank vastusele päringule (IV kd tl 137-141), millest m.h nähtub, et saadetis võeti välja Õismäe postkontoris 03.09.2015 ja võltsiti XXXi allkirja (H.A). Lisaks eeltoodule kinnitavad ka P. Hõraku ütlused, et 03.09.2015 aadressil Tallinn, Paldiski mnt 102 Õismäe Postkontoris võltsis H.A XXXi allkirja postisaadetise saabumise teates nr 33. Taolistel asjaoludel kirjutas H.A teadvalt XXXina esinedes alla dokumendile, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja kohus hindab seda dokumendi võltsimisena. Sellise käitumise eesmärgiks oli teise isiku nimel enda kätte saada kaup, milleks temal õiguslikku alust ei olnud. Antud teo eest sai süüdistatav ka tasu P. Hõraku käest. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatav kirjutades teise isiku nimel alla dokumendile, mille alusel on võimalik omandada õigusi, selleks õigust mitteomava isikuna, seega pani toime dokumendi võltsimise. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda näitab ka asjaolu, et süüdistatav sai selle eest ka tasu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani H.A toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.L-i kahtlustatavana antud ütluste (VI kd tl 34-37, 40-43, 48-50) kohaselt tunnistab ta oma süüd ja kahetseb tehtut. Tahtis lihtsalt oma sõpra aidata, kuna oli sõbra naiselt võlgu võtnud. Ei lubanud Priidul oma ID kaardiga tellimusi esitada, aga kui kauba vastu võttis, siis nägi, et tema ID kaarti oli muudetud ja kasutatud. Samas teadis, et Priit ostab isikutelt ID kaarte kokku ja kasutab neid ebaseaduslikult. Ka Priit Hõraku kahtlustatavana antud ütluste (V kd tl 88-94, VI kd tl 1-15) kohaselt tunnistab ta m.h ka, et Jako andis talle oma isikuttõendava dokumendi, millel muutis andmeid ja kasutas järelmaksuga kauba tellimiseks. Tunnistaja XXX (endine XXX) ütluste (III kd tl 17-19) kohaselt töötas ta OÜ-s XXX kuni 2015 juuni kuuni e-kaubanduse projektijuhina. 2015. a aprilli lõpust või mai algusest hakkas laekuma taotlusi järelmaksu tingimustel kauba ostmiseks inimeste nimelt, kes tegelikult ei olnud tellimust esitanud. 08.06.2015 laekus järelmaksutaotlus XXXe nimele ning temale helistati ning selgus, et tema ei ole mingit tellimust esitanud. Otsustati kontrollida tellimust ja kohtuda isikuga, kes tellimuse esitas. Helistati kontaktnumbrile ning lepiti kokku kohtumine XXX juures. Isik, kes esines XXXena näitas ID-kaardi koopiat XXXe nimele. Isikul olid kõik kohad tätoveeringuid täis, nii käed kui jalad. Tegi isikust fotod ja video, mille andis üle politseile. Rohkem suhtlust tellimuse esitanud kliendiga ei olnud ja tellimuse kohta keegi ei küsinud. Koduliising OÜ esindaja XXX e-kirjaga (III kd tl 23-25) edastati XXX (endine XXX) poolt tehtud fotod ja video isikust (F.L-ist ), kes esines XXXena. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (III kd tl 26-27), kus vaatlusobjektiks on CD-plaat, millel on videofail isikust, kes esines XXX nimega ning kellega Koduliising OÜ projektijuht XXX (endine XXX) kohtus XXX. Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga (III kd tl 20-22) tunneb XXX (endine XXX) ära F.L-i kui isiku, kes esines XXXena ja soovis sõlmida järelmaksulepingut OÜ-ga Koduliising. Edasi juhib kohus tähelepanu ka OÜ Koduliisingu vastuskirjale (III kd tl 30-38), mille kohaselt tellis XXXena esinenud isik 08.06.2015 osta Viva E-pood OÜ-st mobiiltelefoni järelmaksuga, kuid kuna kahtlustati pettust, siis OÜ Koduliising ostu finantseerimiseks laenulepingut ei sõlminud. Lisatud on ID-kaardi koopia, allkirjastamata laenuleping. Rahvastikuregistri väljavõttest (III kd tl 39) nähtub, et Koduliising OÜ-le esitati võltsitud IDkaardi koopia XXXe nimele, mis on koostatud F.L-ile väljastatud ID-kaardi nr XXX põhjal. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.L andis kohtueelsel menetluses tuvastamata ajal ja kohas, kuid enne 08.06.2015 enda nimele välja antud ID-kaardi nr XXX kasutamiseks Priit Hõrakule, mida viimane kasutas alusena XXXe ID-kaardi võltsingu koopia koostamisel. F.L-i ütluste kohaselt andis ta oma ID-kaardi P. Hõrakule, kuna P. Hõrak lubas seda muuta nii, et selle alusel saab tasuta kaupa tellida. P. Hõrak lubas selle eest, et ta saab F.L-i ID-kaarti kasutada, kustutada tema elukaaslase poolt antud laenu F.L-ile . Seega oli P. Hõraku tegevuse eesmärgiks järelmaksuga kauba omandamine teise isiku ID-kaarti kasutades, s.o eesmärgiga omandada õiguseid. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda näitab ka asjaolu, et süüdistatavale lubati selle eest võlg kustutada. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani F.L toime enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani H.A toime enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

väljastasid, kui ka lepingutes sätestatud viivised, intressid, leppetrahvid jm kõrvalnõuded, kuivõrd kõrvalnõuete näol on tegemist tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuga, mis tuleb TsÜS § 130 lg 2 kohaselt samuti hüvitada. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega on nii eelmärgitud VÕS § 127, 128 ja 132 sätted ning TsÜS § 130 lg 2 sätted omavahel kooskõlas. Kuivõrd osa varalisest kahjust tekitas P.Hõrak üksinda, osa varalist kahju aga ühise ja kooskõlastatud ning eesmärgipärase kuritegeliku käitumisega isikute grupis, siis vastavalt varalise kahju tekitamise asjaoludele kohalduvad ka VÕS § 137 lg 1 sätestatud solidaarse vastutuse põhimõtted, mille kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seejuures saab hüvitamist nõuda vaid süüdistatavalt, kes on käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud. Juhul, kui varaline kahju on tekitatud mitme isiku poolt ja mõni neist isikutest ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, mõistetakse varaline kahju välja käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavalt, ning teistelt isikutelt, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad, mõistetakse varaline kahju nende suhtes tehtava kohtulahendiga, kohaldades VÕS § 137 lg 1 sätteid, viidates käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagidele ja kohustatud isikutele. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS LHV Finance esitanud tsiviilhagi summas 1022,38 eurot (VII kd tl 4-8). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 981,90 euro ulatuses (vara väärtus) otseselt P. Hõraku ja XXXe, kelle suhtes on algatatud eraldi kriminaalasi nr 16730000090, poolt kavatsetult toime pandud süüteoga, seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas täies ulatuses, so 1022, 38 euro nõudes. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on kohtu alla antud vaid P.Hõrak, kuulub tsiviilhagi väljamõistmisele P.Hõrakult. Kuna kohus kohaldab tsiviilhagi väljamõistmisel VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3 ja TsÜS § 130 lg 1 ja 2 sätestatud aluseid, siis tuleb süüdistatavalt välja mõista nii põhiosamaksete võlg, kui ka kõik kõrvalnõuded, sh tsiviilhagis esitatud viivise nõue 19,90% aastas kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Elementro Systems OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1188 eurot (VII kd tl 14). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1188 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja F.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXi nimelt 25.06.2015 episood). Seega vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Elementro Systems OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1068 eurot (VII kd tl 13). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1068 euro ulatuses otseselt P. Hõraku poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 15.07.2015 episood). Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Elementro Systems OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1068 eurot (VII kd tl 15). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1068 euro ulatuses otseselt P. Hõraku poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXe nimelt 27.06.2015 episood). Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Elementro Systems OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1068 eurot (VII kd tl 16). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1068 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja F.L-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 08.06.2015 episood). Seega vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Elementro Systems OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1068 eurot (VII kd tl 17). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1068 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja V.J-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 15.06.2015 episood). Seega vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Elementro Systems OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1176 eurot (VII kd tl 18). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1176 euro ulatuses otseselt P. Hõraku poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 11.06.2015 episood). Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ Koduliising esitanud tsiviilhagi summas 205,35 eurot (VII kd tl 22). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 192,19 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja V.J-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 23.05.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas 192,19 eurot. Tsiviilhagis on ühe nõude osana märgitud ka saamata jäänud intressid summas 13,25 eurot. Kuivõrd kohus kohaldab tsiviilhagi väljamõistmisel TsÜS § 130 lg 2 sätteid, tuleb varaliseks kahjuks lugeda ka kõrvalnõuet ning esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Seega vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ Koduliising esitanud tsiviilhagi summas 1848,08 eurot (VII kd tl 24). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 904,99 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja XXX, kelle suhtes on algatatud eraldi kriminaalasi nr 16730000094, poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 07.08.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas 904,99 eurot. Kuivõrd kohus kohaldab tsiviilhagi läbivaatamisel TsÜS § 130 lg 2 sätteid, kuulub väljamõistmisele ka saamata jäänud intress kui kõrvalnõue ning esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kuna käesolevas kriminaalasjas on kohtu alla antud vaid P.Hõrak, tuleb tsiviilhagi välja mõista P.Hõrakult ning XXX vastutuse ulatus varalise kahju tekitamise eest lahendatakse XXX süüküsimuse lahendamisel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ Koduliising esitanud tsiviilhagi summas 1838,04 eurot (VII kd tl 26). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 904,99 euro ulatuses otseselt P. Hõraku poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXi nimelt 12-15.06.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas 904,99 eurot. Kuivõrd kohus kohaldab tsiviilhagi läbivaatamisel TsÜS § 130 lg 2 sätteid, kuulub väljamõistmisele ka saamata jäänud intress kui kõrvalnõue ning esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Inbank esitanud tsiviilhagi summas 3173,58 eurot (VII kd tl 34-36). Tsiviilhagi koosneb kahest nõudest, so XXXi nime ja XXX nime kasutades lepingute sõlmimisel tekkinud varalistest kahjudest. Esimene nõue moodustab 2134 eurot ja teine 1039, 58. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine XXX nime kasutades 1868 euro ulatuses otseselt seotud P. Hõraku ja V.J-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 10-11.05.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele summas 1868 eurot. Kuivõrd kohus kohaldab tsiviilhagi läbivaatamisel TsÜS § 130 lg 2 sätteid, siis tuleb välja mõista ka kõrvalnõuded, so intress, so kokku 2134 eurot. Seega vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Puutuvalt nõudesse XXX isikuandmeid kasutades, siis kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.Hõrak kuriteo toime pannud koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isikuga, mistõttu tuleb tsiviilhagi välja mõista P.Hõrakult. Hagiavaldusest nähtuvalt on põhinõudeks 885 eurot, millele lisandub intress ja kogu nõue on 1039, 58 eurot. Kuna kohus kohaldab tsiviilhagi läbivaatamisel TsÜS § 130 lg 2 sätteid, tuleb süüdistatavalt välja mõista nii põhinõue kui ka kõrvalnõue täies ulatuses, so summas 1039,58 eurot. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Inbank esitanud tsiviilhagi summas 934,64 eurot (VII kd tl 44-46). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 934,64 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja H.A poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 06-13.08.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Mõlemad süüdistatavad vastutavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Inbank esitanud tsiviilhagi summas 1071,22 eurot eurot (VII kd tl 53-56). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1071,22 eurot euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja XXX, kelle suhtes on algatatud eraldi kriminaalasi nr 16730000094, poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXe nimelt 25.06.2015-08.07.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kuivõrd selles kuriteoepisoodis on käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud vaid P.Hõrak, kuulub tekitatud kahju väljamõistmisele P.Hõrakult ning XXX vastutuse ulatus varalise kahju tekitamise eest lahendatakse XXX süüküsimuse lahendamisel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Inbank esitanud tsiviilhagi summas 904,99 eurot (VII kd tl 53-56). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 904,99 euro ulatuses otseselt P. Hõraku poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 03.09.-04.09.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Inbank esitanud tsiviilhagi summas 904,99 eurot (VII kd tl 53-56). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 904,99 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja H.A poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXX nimelt 17.08-25.08.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Mõlemad süüdistatavad vastutavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Inbank esitanud tsiviilhagi summas 1037,37 eurot (VII kd tl 53-56). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1037,37 euro ulatuses otseselt P. Hõraku poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXi nimelt 05.07-14.07.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Kaupmehe Järelmaks OÜ esitanud tsiviilhagi summas 880 eurot (VII kd tl 85-88). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 880 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja V.J-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXi nimelt 29.04.2015 episood), seega kuulub

kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Mõlemad süüdistatavad vastutavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Kaupmehe Järelmaks OÜ esitanud tsiviilhagi summas 870 eurot (VII kd tl 85-88). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 870 euro ulatuses otseselt P. Hõraku poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXi nimelt 02-04.05.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Kaupmehe Järelmaks OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1232 eurot (VII kd tl 85-88). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1232 euro ulatuses otseselt P. Hõraku ja V.J-i poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (XXXi nimelt 04.05.2015 episood), seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Mõlemad süüdistatavad vastutavad kannatanule sama kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatavad tunnistasid tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

avaldatud kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on koheselt pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist asunud taas samalaadseid kuritegusid süsteemselt toime panema, saamaks elatusvahendeid teiste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa suuruselt üle keskmise süüd vähendada ja mõistetavat karistust oluliselt mõjutada. Hinnates süüdistatava süü suurust dokumendi võltsimisel, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetakse P. Hõrak süüdi 2 dokumendi võltsimise episoodis. Seega on süü hinnatav küllaltki väiksena ja karistus on võimalik mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates süüdistatava süü suurust teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, siis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesoleva kohtuotsusega mõistetakse P. Hõrak süüdi 19 süüteoepisoodi eest. Kohtu hinnangul ilmestab seda tegevust suur tegude rohkus ning tegude toimepanemine äärmiselt lühikese ajavahemiku kestel, mis on kohtu hinnangul süüd suurendavaks asjaoluks. Seega leiab kohus, et süü suurus on vastavuses sanktsiooni keskmist määra ületava määraga, kuid arvestades kergendava asjaolu olemasolu, siis on võimalik karistus mõista sanktsioonimäära keskmise määra lähedasena. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et KarS § 344 lg 1 kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo hõlbustamine ja KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuritegu oli ka KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo eelteoks, olles sisuliselt ka KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava süüteo osateoks. Sellest tulenevalt oli KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemine võimalik vaid KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuritegu toime pannes. Seega on tegemist ühtse tahtlusega toime pandud teoga, mis vastas kahe süüteo tunnustele. Seetõttu tuleb KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 344 lg 1 ettenähtud kuritegude eest karistust mõistes kohaldada KarS § 63 lg 1 sätteid, kohaldades karistust selle sätte järgi, milline näeb ette raskeima karistuse, so kohaldada tuleb KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud sanktsiooni. Puutuvalt KarS § 1572 järgi kvalifitseeritavaid süütegusid, olid need süüteod toime pandud eraldi tahtlusega ning on vaadeldavad iseseisvate kuritegudena, mistõttu tuleb mõista ka eraldi karistus. Mõistes liitkaristust KarS § 64 lg 1 alusel tuleb aga arvestada seda, et ka KarS § 1572 ettenähtud kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise hõlbustamine, mistõttu on need kuriteod kantud samast eesmärgist seetõttu tuleb liitkaristus mõista kergema karistuse raskeima üksikkaristusega kaetuks lugemise teel. Karistusregistri andmetest nähtuvalt (VI kd tl 131-134) on P. Hõrakut Harju Maakohtu 14.08.2014 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 alusel süüdi mõistetud ja karistuseks on määratud 3 aastat vangistust, millest KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 10 kuud, ülejäänud karistus 2 aastat 2 kuud vangistust jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata. Seega on antud kuriteod toimepandud katseajal. KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt juhul, kui süüdlane paneb pärast otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Käesoleval juhul pani süüdistatav temale inkrimineeritud kelmused toime koheselt pärast eelmise Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Arvestades taolisi asjaolusid saab järeldada süüdistataval jätkuvat õiguskuulekuse puudumist, s.t süüdistatav ei suuda hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning jätkab pärast karistuste ära kandmist tulu saamiseks samalaadset õigusvastast käitumist. Süüdistatava käitumine viitab üheselt ka sellele, et ta ei sobi kriminaalhooldusele ja käitub kriminaalhooldust takistavalt ning tema suhtes kohaldatud käitumiskontroll on jäänud tagajärjetuks. Seega on kõik leebemad mõjutusvahendid ammendunud ning mõistetav liitkaristus kuulub reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Süüdistatav V.J pani toime kaks erinevat süütegu, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 ning § 344 lg 1 alusel kvalifitseeritavad kuriteod. Karistuse määra valikul KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4

järgi lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o inkrimineeritud kuritegude arvust, tekitatud varaliste kahjude suurusest ning leiab, et kannatanutele tekitatud varaline kahju ei ole väike. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat 8 kelmuse episoodi toimepanemises. Arvestades kuriteo asjaolusid, s.h seda, et V.J-i teopanus kelmuste toimepanemisel oli väiksem võrreldes P. Hõraku teopanusega, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Hinnates süüdistatava süü suurust dokumendi võltsimisel, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetakse ta süüdi 8 dokumendi võltsimise episoodis. Arvestades kuriteo asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena ja arvestades kergendava asjaolu esinemist on võimalik karistust mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, s.h seda, et süüdistatavat ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud (VI kd tl 155). Kohus leiab ka V.J-i puhul, et KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine oli vajalik KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo lõppeesmärgi saavutamiseks, mistõttu oli KarS § 344 lg 1 ettenähtud süütegu KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud süüteo osateoks, mistõttu on tegemist ühe süüteoga, mis vastab mitme süüteo koosseisule ja see tingib karistuse mõistmise KarS § 63 lg 1 sätete alusel, kohaldades karistuse mõistmisel raskeimat karistust ette nägeva sätte, so KarS § 209 lg 2 p 1, 4 sanktsiooni. Arvestades kuriteo asjaolusid ning seda, et süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt temal kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, samuti seda, et süüdistataval on töine sissetulek ning kasvatab alaealisi lapsi, peab kohus võimalikuks mõistetava karistuse jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav F.L pani toime kolm erinevat süütegu, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4, § 349 ja § 344 lg 1 alusel kvalifitseeritavat kuritegu. F.L-i karistuse määra valikul KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o inkrimineeritud kuritegude arvust ja tekitatud varalise kahju suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse kahe kelmuse episoodi toimepanemises, millega tekitati kannatanule varalist kahju. Samuti peab kohus süüd suurendavaks asjaoluks, seda et süüdistatav pidi süütegude toimepanemise eest P. Hõrakult raha saama. Seega pani F.L süüteod toime tahtlikult eesmärgiga kergelt raha teenida. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Kuna karistuse alammäär antud kuriteo toimepanemise eest on iseenesest juba kõrge, siis leiab kohus, et karistuse saab mõista ettenähtud sanktsioonimäära alammääras. Hinnates süüdistatava süü suurust dokumendi võltsimisel, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetakse F.L süüdi ühes dokumendi võltsimise episoodis. Seega on süü hinnatav küllaltki väiksena ja arvestades kergendava asjaolu esinemist oleks võimalik karistus mõista sanktsioonimäära miinimummääras. Hinnates süüdistatava süü suurust tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, siis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesoleva kohtuotsusega mõistetakse F.L süüdi ühes süüteoepisoodis. Seega on süü hinnatav küllaltki väiksena. Karistuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke peab kohus karistuse mõistmisel võimalikuks mõista karistuse

sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kuivõrd KarS § 344 lg 1 ja § 349 ettenähtud kuriteod olid KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise hõlbustamiseks toime pandud süüteod ja on sisuliselt KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavate süütegude eelteod, tuleb neid hinnata süütegudena, mis on toime pandud ühe teoga, mis vastab mitmele süüteokoosseisule ja karistus tuleb mõista KarS § 63 lg 1 sätete alusel. Kuna nimetatud sätte kohaselt tuleb karistus mõista raskeimat karistust ette nägeva sätte alusel, tuleb karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud sanktsiooni. Isiku karistusandmetest nähtuvalt (VI kd tl 159-162) on teda viimati süüdi mõistetud Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud tingimisi vangistus 1 kuud ja 27 päeva, mis on KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäetud tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. Seega on antud kuriteod toimepandud katseajal. KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt juhul, kui süüdlane paneb pärast otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Käesoleval juhul pani süüdistatav temale inkrimineeritud süüteod toime koheselt pärast eelmise Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega mõistetud kohtuotsuse kuulutamist. Arvestades aga süüdistatava süü suurust, prokuröri taotlust ja süüdistatava nõusolekut, leiab kohus, et kuna süüdistatava süü on suhteliselt väike ning eelmine kuritegu oli teiseliigiline, siis võib süüdistatavale mõistetava liitkaristuse asendada üldkasuliku tööga lootuses, et selline karistuse asendamine täidab oma eesmärki ning suunab süüdistatavat õiguskuulekusele. Süüdistatav H.A pani toime kolm erinevat süütegu, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4, § 349 ja § 344 lg 1 alusel kvalifitseeritavat kuritegu. H.A karistuse määra valikul KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o inkrimineeritud kuritegude arvust ja tekitatud varalise kahju suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse kahe kelmuse episoodi toimepanemises, millega tekitati ka varalist kahju. Samuti peab kohus süüd suurendavaks asjaoluks seda et süüdistatav sai süütegude toimepanemise eest P. Hõrakult ka raha, mis motiveeris teda süütegusid toime panema. Seega pani süüteod toime tahtlikult eesmärgiga kergelt raha teenida. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Kuna karistuse alammäär antud kuriteo toimepanemise eest iseenesest on juba kõrge, siis leiab kohus, et karistuse saab mõista ettenähtud sanktsioonimäära alammääras. Hinnates süüdistatava süü suurust dokumendi võltsimisel, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetakse H.A süüdi kahes dokumendi võltsimise episoodis. Seega on süü hinnatav küllaltki väiksena. Hinnates süüdistatava süü suurust tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, siis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesoleva kohtuotsusega mõistetakse H.A süüdi ühes süüteoepisoodis. Seega on süü hinnatav küllaltki väiksena. Karistuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus karistuse mõistmisel vajalikuks viidata asjaolule, et KarS § 344 lg 1 ja § 349 ettenähtud kuriteod pandi toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo hõlbustamiseks. Seega olid need süüteod KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise osategudeks ning karistus tuleb seetõttu mõista KarS § 63 lg 1 sätete kohaselt, kuivõrd süüdistatava käitumist on võimalik hinnata ühe süüteona, mis vastab mitme erineva süüteo koosseisule. Seega tuleb karistus mõista raskeimat karistust ette nägeva sätte, so KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud sanktsiooni alusel.

Isiku karistusandmetest nähtuvalt (VI kd tl 204-205) on süüdistatavat viimati karistatud Pärnu Maakohtu 16.09.2014 otsusega KarS § 183 lg 2 p 2 alusel vangistusega 3 kuud, mis on KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata jäetud 3 aastase katseajaga. Seega on menetlusesemeks olevad kuriteod toimepandud katseajal. KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt juhul, kui süüdlane paneb pärast otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Kuna süüdistatav on aga temale eelmise otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, siis liitkaristuse mõistmiseks alus puudub. Arvestades asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kogumis kuigi suur ja süüdistatav on ka toimepandut kahetsenud, peab kohus võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramata. Edasi juhib kohus tähelepanu süüdistatava karistusandmetele (kd VI tl 204-205), millest nähtuvalt on süüdistatavat varasemalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud, s.h kahel korral karistatud vangistusega ja karistusest täielikult tingimisi vabastatud käitumiskontrolliga. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid ning seetõttu tuleb kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 74 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et kõrvalise isiku järelevalve all on süüdistatav edaspidiselt võimeline käituma õiguskuulekalt. Süüdistatava XXX suhtes taotles prokurör KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist, leides, et süüdistatavat süüdistatakse kelmuse katses, tegemist on teise astme kuriteoga, varalist kahju ei tekkinud ning süüdistatav kahetseb toimepandut. Süüdistataval on kindel elukoht ja ta on lapsehoolduspuhkusel. Süüdistatava süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Arvestada saab teopanust ja isikut ning neid sätteid saab kohaldada. Ettepanek on panna süüdistatavale kohustus teha üldkasulikku tööd 80 tunni ulatuses ja täitmise tähtajaks kolm kuud. Süüdistatav nõustus menetluse lõpetamise ja kohustuse võtmisega ning kaitsja toetas prokuröri taotlust. Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada. KarS § 209 lg 2 p 4 näeb karistusena ette eranditult vangistuse tähtajaga ühest aastast viie aastani. Süüdistatavat süüdistatakse kuriteo katses, mille toimepanemise tagajärjel varalist kahju ei tekkinud. Kuna tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ja katsega, siis juba iseenesest on süüdistusva süü väike. Seejuures ei tekitatud selle kuriteo katsega ka varalist kahju, mistõttu puuduvad nii kannatanu huvi kui ka avalik menetlushuvi. Süüdistatav on nõustunud prokuröri taotletud kohustusega teha üldkasulikku tööd 80 tunni ulatuses kolme kuu vältel. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isik ning on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu ei nõuaks ka isiku karistusandmed karistusega kaasneva eripreventiivse eesmärgi saavutamist ning seda eesmärki on võimalik saavutada ka süüdistatavale pandava kohustuse täitmisega. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur ning edasiseks menetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, mis annab aluse KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kuivõrd KrMS § 202 lg 1 näeb ette mentluse lõpetamise tingimusena süüdistatavale kohustuse panemise, siis on ka see tingimus täidetud, kuivõrd süüdistatav nõustus prokuröri taotletud üldkasuliku töö tegemise kohustuse võtmisega. Seetõttu puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks ning kohus rahuldab esitatud taotluse , lõpetades kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, määrates süüdistatavale üldaksuliku töö tegemise kohustuse KrMS § 202 lg 2 p 3 ja lg 3 sätete alusel.

kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, millele F.L-i osas lisandub ka sundtoomise kulu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. P. Hõrak, F.L ja H.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena teadlikud sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad nende enda kanda jäävad menetluskulud. Kohus rõhutab veel, et kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. V.J-i puhul on tegemist kriminaalkorras karistamata isikuga, kuid kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et antud süütegude toimepanemise arvu juures ei saa rääkida juhuslikust episoodist tema elus. Seega leiab kohus, et puudub alus välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Kuivõrd kohus lõpetab XXX suhtes menetluse KrMS § 202 lg 1 ja § 274 lg 5 alusel, siis KrMS § 183 sätete kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, mistõttu jätab kohus süüdistatavalt menetluskulu välja mõistmata. Käekirjaekspertiisidega (III kd tl 244, IV kd tl 189) tekkinud kulude hüvitamine lahendatakse kriminaalasjast eraldatud kriminaalasja nr 16730000094 raames XXX süüküsimuse lahendamisel tehtava lahendiga, kuna ekspertiisi kohaselt on tuvastatud, et tegemist oli XXX käekirjaga. Seetõttu jäetakse see menetluskulu käesolevas kriminaalasjas kohtu alla süüdistatavatelt välja mõistmata. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust, samuti P. Hõrakul, V.J , F.L ja H.A konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

P. Hõraku elukohast äravõetud esemed: sülearvuti VECTOR s/n XXX koos toitejuhtmega; Tele2 kõnekaardi ümbris abonentnumbrile XXX, Zen stardikas ümbrised 2tk koos sim-kaardi ümbristega abonentnumbritele XXX ja XXX; mobiiltelefon Samsung GT-E1170i IMEI koodiga XXX, koos sim-kaardiga seeria numbriga XXX; netipulk Huawei E5351s-2, IMEI koodiga XXX koos Smart kõnekaardi seerianumbriga XXX (abonentnumbrile XXX); sülearvuti IBM ThinkPad s/n XXX, musta värvi, koos toitejuhtmega; mälupulk SanDisk Cruzer Blade 32GB, mis on antud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade seaduslikule valdajale, kelleks on Priit Hõrak. Tegemist on P.Hõrakule kuuluvate asjadega, milliste väärtus ei üksikult võttes ega ka kogumis ei ole oluline ega taga seetõttu ka tsiviilhagi tagamiseks konfiskeerimisel tsiviilhagi hüvitamise eesmärki. Punast värvi triiksärk pikkade varrukatega Bruno Banani, musta värvi triiksärk pikkade varrukatega Bruno Banani, mis on antud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tuleks tagastada asjade seaduslikule omanikule, kuid omanik OTTO ei soovinud kasutatud asju tagasi, kuivõrd nad ei ole realiseerimiskõlbulikud ja kannatanu esitas tsiviilhagi. Samas on tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga ja varaline kahju on välja mõistetud süüdistatavalt. Seetõttu on tegemist asjadega, millel puudub väärtus ning need asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.