Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-3997 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Kriminaalasi nr 1-16-3997 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. MARGUS ESTRA `t süüdistatakse selles, et tema 15.märtsil 2016 kella 22.20 ajal juhtis Saare maakonnas Lääne-Saare vallas Kuressaare-Võhma-Panga maanteel Aste alevikus Rahu tänava suunas enda isiklikku mootorsõidukit-sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX– isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 800-005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,24 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,12 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Margus Estra mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Margus Estra, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Margus Estra’le nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 12 (kaheteistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et Margus Estra kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldus-ametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Margus Estra on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Süüdistatav Margus Estra andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Margus Estra süüdi KarS § 424 järgi ning mõistab temale

Kriminaalasi nr 1-16-3997 kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Margus Estra karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Margus Estrale riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ning kohtulikus menetluses kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Karistuskokkulepe sisaldab ka kokkulepet menetluskulude tasumise osas, sh taotlust, et KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 lg 3, 245 lg 1 p 12 määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi täitmise tähtajaga üks aasta, so 741,00:12 =61,75 eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.