Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-3651

Kriminaalasi nr 1-16-3651 juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. T.E süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 28.02.2016 kella 03.40 ajal juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata Saare maakonnas Kuressaare linnas Kadaka tänav XX maja juures A.L- le kuuluvat ja enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 800005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,94 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,85 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis T.E mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega T.E , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus T.E-le nõutud karistus : KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 4 (neli ) kuud, s.o 120 (ükssada kakskümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi. T.E le määratud 120 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et T.E teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldus-ametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1 -6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et T.E on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata, et T.E on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Süüdistatav T.E andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vab al tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab T.E süüdi KarS § 424 järgi ning mõistab temale

Kriminaalasi nr 1-16-3651 kokkulepitud karistuse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.E karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend- T.E suhtes tõkendit ei kohaldatud. Tsiviilhagid – puuduvad. Asitõendid – asitõendina vaadeldud esemed puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. T.E-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses tasu ja kuludena 72.00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karisuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.