Kohtulahend

1-16-909 KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 21.02-23.02.2015, 16.03-07.04.2015, s.o kokku 24 päeva karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel loeti mõistetud liitkaristus kaetuks Harju Maakohtu 20.05.2014 otsusega mõistetud liitkaristusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Kohus määras, et mõistetud liitkaristus tuleb lugeda kantuks. Veel tunnistati N.U sama kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 25.09.2015-18.10.2015 episoodides, mille eest teda karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka N.U eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise aja alguseks 19.10.2015.

1-16-909 27.01.2016 prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes on märgitud, et N.U peab hüvitama tsiviilhagid summas 620 eurot, 77,42 eurot, 239,85 eurot, 728,42 eurot, 145,93 eurot,143,30 eurot ja 299,90 eurot. Samuti on kokkuleppes märgitud, et N.U on kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud kokku 1874,40 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsja osalemise tasu. 23.02.2016 toimunud kohtuistungil avaldas N.U kaitsja juuresolekul, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult. Harju Maakohtu 23.02.2016 otsusega ongi N.U kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud tsiviilhagid ning menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Kuna kokkuleppes ei olnud märgitud kriminaalmenetluse kulude ajatamist, siis N.U taotles ise kohtuistungil menetluskulude ositi tasumise võimaldamist ühe aasta jooksul ning pooled nõustusid sellega. Kohus lähtus poolte arvamusest ning võimaldas väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taolist kokkuleppe täiendamise võimalust on aktsepteerinud ka Riigikohus oma 13.05.2016 määrusega 3 -1-1-47-16, kus Riigikohus märkis, et juhul kui menetluskulude ositi hüvitamine on kohtuistungil süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ühisel nõusolekul ajatatud, siis sellisel juhul ei ole maakohus rikkunud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega muid kriminaalmenetlusõiguse norme. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud küll juhul, kui prokurör, süüdistatav ja kaitsja on sellele alla kirjutanud, kuid ainuüksi see ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada. Olukorras, kus kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, toetavad sellist seisukohta ka menetlusökonoomia huvid. N.U on esitanud maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles taotleb menetluskulude tasumise võimaldamist pikema aja jooksul kui 12 kuud. Selline võimalus puudus nii kokkuleppe sõlmimisel kui ka maakohtul kokkuleppemenetluses otsust tehes. Seega on N.U määruskaebus suunatud eesmärgi saavutamisele, mida ei ole võimalik veel lahendada. Ositi tasumise võimaldamise taotluse hetkel oli süüdistatavale teada, et antud menetlusstaadiumis on maksimaalne tasumistähtaeg 12 kuud. Isikul oli võimalus nõu pidada istungil osalenud kaitsjaga. Nii kaitsja kui süüdistatav on istungil olnud nõus sellega, et menetluskulude tasumiseks võiks kohus anda tähtaja 12 kuud. Kuna KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks, s.o 12 kuuks (Riigikohtu 07.12 2012.a määrus asjas nr 3 -1-1-120-12, p 7), ei olnud võimalik kokkuleppes ega ka kohtus N.U-lt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtajaks määrata rohkem kui 1 aasta (ehk 12 kuud). Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas sõlmitud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet menetluskulude osas vaidlustada ning taotleda enda vabastamist menetluskulude maksmisest vangistuse ajaks, ei ole prokuröri hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

1-16-909

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sten Lind

Ivi Kesküla

Orvi Tali

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.