1-15-9057/16 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

5.Martin Unga vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Unga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Martin Unga mõisteti süüdi Harju Maakohtu 31.10.2015.a otsusega KarS § 4231 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.12.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 9 kuud 27 päeva – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 11 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.10.2015.a. Kohtuotsus jõustus 01.11.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 30.10.2015.a ja lõpp on 27.10.2016.a. Martin Unga kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta õpib alates 12.11.2015 üldhariduskoolis 11. klassis. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab Martin Unga tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Martin Unga kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma vanaemale kuuluvasse korterisse s, XXX, kus praegu elab tema ema. Vabanemisel soovib asuda tööle OÜ-sse XXX. Martin Unga taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On teadlik, et katseaeg on kuus kuud. Kannab liitkaristust juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud üheksa korda ja vangistuses seitsmes kord. Soovib saada juhtimisõiguse ja lubab mitte enam lubadeta autot juhtida. Elama asub XXX, vanaemale kuuluvas majaosas, kus elab M. Unga ema. Töökoht vabanemisel on olemas - XXXOÜ, kus saab tööd ehitustöölisena. Kahetseb tehtut ja on aru saanud oma veast. On teadlik, et peale vabanemist on vaja ära kanda arest. Palub kohtul anda talle võimalus ja lubab teha omalt poolt kõik selleks, et kohut mitte alt vedada. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Martin Unga tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Martin Unga kannab karistus KarS § 4231 järgi, karistusaja lõpuni on viis kuud. Martin Unga puhul on negatiivsed asjaolud tema varasem karistatus ning käitumine katseajal, kuivõrd kuritegu oli toime pandud kohtu poolt määratud

katseajal, mistõttu kannab liitkaristust KarS § 65 lg 2 alusel. Kuid vabaduses on olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. Marin Unga on asunud vangistuse ajal õppima ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Juhul kui kohus otsustab Marin Unga ennetähtaegselt vabastada, siis leian, et katseaeg ja käitumiskontroll määrata 6 kuud ja toetan Vangla poolt taotletud lisakohustuste määramist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Martin Unga võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Martin Unga isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Martin Unga on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid kannab praegust karistust teise astme kuritegude eest. Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Positiivse asjaoluna arvestab kohus ka sellega, et vangistuse ajal asus M. Unga õppima üldhariduskooli 11. klassis. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud Martin Unga mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Martin Unga tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Martin Ungale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on M. Ungal olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M. Unga, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.