Kohtulahend

11.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Piret Avi kriminaalhooldust takistavate asjaolude ilmnemise tõttu erakorralise ettekande L. I kohta. Ettekande kohaselt on L.I korduvalt ilmunud registreerimiskohustust täitma alkoholijoobes või jääknähtudega. 06.07.2015 ilmus L.I tuntavate jääknähtudega, alkomeetri test positiivne (0,736 mg/l). 08.02.2016 ja 04.04.2016 ilmus L. I tuntavate jääknähtudega. 02.05.2016 ilmus L.I taas alkoholi tarbimisele viitavate tunnustega ja alkoholi tarbimise kohta koostati protokoll, alkomeetri test positiivne (0,60 mg/l). L.I on alkoholi tarbimisele ja jääknähtudega ilmumisele leidnud erinevaid põhjendusi - tarbis eelmisel päeval ja ei teadnud, et on joobes järgmisel päeval, tarbis valu vaigistamiseks, käis kalal. L.I käitumiskontroll kestab kuni 16.07.2016. lähtudes hoolduskavas püstitatud tegevustest on hooldusalusega läbi viidud korduvaid vestlusi alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest riskidest. L.I ei ole vestlustest järeldusi teinud, ei suhtu püstitatud eesmärkidesse ja tegevustesse tõsiselt, mistõttu ei ole hoolduskavas kavandatud tegevused ja läbiviidud vestlused alkoholi mõjust tervisele, suhetele ja mõtlemisele soovitud tulemusi andnud. Lähtudes sooritatud kuriteo iseloomust, mis on seotud liiklusrikkumisega ning on ohtlik avalikkusele, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel L.I-le määratud katseaega 6 kuud ning määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus L.I-le määratud katseaja pikendamiseks ning lisakohustuse määramiseks tuleb jätta rahuldamata. L.I on määratud KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile kuni 16.07.2016, KarS § 75 lg 2 sätestatud lisakohustusi talle kohtuotsusega määratud ei ole. L. I-le on kriminaalhooldusperioodiks koostatud hoolduskava, milles kavandatud tegevuste eesmärkideks on, toimepandud kuriteo asjaolusid ning süüdimõistetu isiku arvesse võttes, isiku alkoholi tarbimisharjumuste muutmine, tähelepanu pööramine liiklusohutusele ning isiku tööle rakendamine. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole püstitatud eesmärke saavutatud, kuna hooldusaluse suhtumine ettenähtud tegevustesse on olnud pealiskaudne. Kuigi kuriteo toimepanemine on tingitud alkoholi tarvitamisest, on L.I alkoholi tarvitamist jätkanud. Alkoholiprobleemile viitab asjaolu, et L. I on korduvalt ilmunud registreerimiskohustust täitma alkoholijoobes või tuntavate jääknähtudega. Kohus nõustub, et i sik, kes on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, s.o sõiduki juhtimine alkoholijoobes, peaks eriti kriitiliselt suhtuma oma senistesse harjumustesse, teadvustama endale kuriteoriske ning tegelema nende maandamisega. L. I ei ole seda siiani teinud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut on kriminaalhooldaja pidanud otstarbekas määrata L.I-le täiendav kohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. Ei saa väita, et L.I oleks mõnda konkreetset kohtuotsusega määratud kohtustust rikkunud. Samas tuleb nõustuda, et a lkoholijoobes registreerimiskohustuse täitmisele ilmumine on taunitav ja seda eriti olukorras, kelle õigusvastane käitumine on tulenenud alkoholi tarvitamisest. Kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi tuleb vaadata laiemalt arvestades mitte ainult iga üksikut kohustust, vaid eesmärki, mida soovitakse sellega saavutada.

2 (3)

Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et L.I katseaja pikendamine ning talle lisakohustus e määramine käesoleval juhul ei ole põhjendatud. Kuigi süüdimõistetu ei ole täitnud kriminaalhooldusperioodiks koostatud hoolduskavas püstitatud alkoholi tarvitamisega seonduvaid eesmärke, on L.I kõiki käitumiskontrolliga kaasnenud kohustusi siiski täitnud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametnik oleks pidanud kriminaalhooldust takistavatele asjaoludele, mille tõttu ei ole võimalik täies ulatuses saavutada kriminaalhoolduse eesmärke, reageerima nende ilmnemisel. Ettekandest nähtuvalt ilmus L.I registreerimiskohustust täitma joobes juba 06.07.2015, seejärel jääknähtudega 08.02.2016, 04.04.2016 ja 02.05.2016. Erakorraline ettekanne on aga esitatud alles siis, kui katseaja lõpuni on vähem kui kaks kuud ja lisakohustuse määramine on otstarbekas ainult katseaja pikendamisel. Katseaja pikendamine olukorras, kus isik ei ole ühtegi konkreetset kohustust rikkunud, ei ole kohtu hinnangul käesolevalt kohane. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.