Kohtulahend

EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse aga kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 06.04.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9603 tunnistati S.E süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati S.E süüdi KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks raskema karistusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti temale liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S.E-le Harju Maakohtu 14.08.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4503 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva karistusaja hulka ning mõisteti S.E-le lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust alates S.E kinnipidamiskohta karistuse kandmisele asumisest. Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2011. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 06.04.2011.a otsus osaliselt, sh S.E süüditunnistamises KarS § 121 järgi kannatanu A.S. episoodis, liitkaristuse mõistmises KarS § 64 lg 1 järgi, karistuse mõistmises KarS § 65 lg 2 järgi ja lõplikule ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Ringkonnakohtu otsusega tunnistati S.E süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi ning mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõisteti kuritegude kogumi eest S.E-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S.E-le Harju Maakohtu 14.08.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4503 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva karistusaja hulka ning mõisteti S.E-le lõplikuks karistuseks 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva vangistust. Kohtuotsused jõustusid 11.11.2011. a. Tartu Maakohtu 25.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-770 tunnistati S.E süüdi KarS § 266 lg 1 p-de 1, 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 5 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati S.E süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõisteti S.E-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistustest kergema kaetuks raskemaga, liideti sellele karistusele Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9603 S.E-le mõistetud karistus, s.o 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale

liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.09.2011. a. Kohtuotsus jõustus 10.02.2012. a. Pärnu Maakohtu 03.05.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11280 tunnistati S.E süüdi KarS § 118 lg 2 järgi (alates 14.04.2012. a KarS § 118 lg 1 p 2) ja mõisteti temale karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu 25.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-770 S.E-le mõistetud 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva vangistust ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.09.2011. a. Kohtuotsus jõustus 18.05.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.09.2011. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 08.09.2018. a. 05.05.2016. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid S.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt on S.E enda ennetähtaegse vabastamise korral nõus vabatahtlikult võtma kohustuse alluda elektroonilisele valvele oma elukohas. Vangla ei toeta S.E ingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav võib vabaduses jätkuvalt toime panna õigusrikkumisi. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas S.E tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. S.E eelnev kuritegelik käitumine ning toimepandud kuritegude iseloom, samuti kinnipeetava isikuomadused ja hoiakud ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. S.E avaldas kohtus, et soovib vangistuse kandmisest enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus elektroonilise valvega, samuti on ta nõus läbima sotsiaalprogramme ning minema alkoholiravile. On valmis ka loobuma alkoholi tarvitamisest kuni katseaja lõpuni. Ta soovib asuda tööle ning olla toeks oma perele. Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised ei olnud rasked. Samuti ei olnud kodukorda vangla seina peal – kui ta vanglasse läks, siis lubati tal kodukorraga tutvuda, kuid see oli 5 cm paks ja ta ei jõudnud seda korraga pähe õppida. Kaitsja leidis, et S.E võiks ennetähtaegselt vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. See aitaks teda distsiplineerida ja normaalsesse ellu rehabiliteerida. S.E on teinud oma mineviku kohta tõsised järeldused, tal on tõsine soov end muuta ja alustada seaduskuulekat elu. Isikul on pere, tema ema ja isa toetavad S.E majanduslikult ja emotsionaalselt. S.E on ka abikaasa, kes aitab tal pingutada. Isik ise peab kõige tähtsamaks abikaasa lapsi, kellele ta soovib eeskujuks olla ja kelle nimel pingutada. S.E on kindel tööandja, kelle juures ta töötas enne vangistust ja kelle juures saab ta ka vabanemisel samal töökohal jätkata. Vana tutvusringkonnaga S.E enam suhelda ei soovi. Alkoholi vastu ta huvi enam ei tunne ning ta on nõus minema ka alkoholivastasele ravile. Ta on täitnud rahalisi nõudeid päris suures ulatuses, üle 3000 euro, tal on motivatsiooni jätkata sellega vabaduses. Kaitsja on seisukohal, et S.E enne tähtaega vangistusest vabastamine on oluline, sest vangistuses on viibitud pikka aega, isikul on olemas motivatsioon ja konkreetsed sihid, mille poole püüelda. Kohtu seisukoht S.E kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas ka röövimiste eest, mis on tahtlikud esimese astme kuriteod. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on S.E temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et S.E on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tema käitumist iseloomustab suur kuritegelik aktiivus, millele pandi piir alles sellega, kui ta 08.09.2011. a kuritegudes kahtlustatavana kinni peeti. Teda ei distsiplineerinud katseaja kohaldamine, samuti see, et temaga seotud kriminaalasjad olid juba arutusel kohtus. S.E jätkas kuritegude toimepanekut ka eelnevalt nimetatud aegadel. Seejuures olid tema kuriteod valdavalt vägivalla- ning varavastased kuriteod. Selline käitumine viitas S.E kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Kannatanute läbielamised ei läinud talle korda. Ta ei lahendanud probleeme verbaalselt, vaid oli oma eesmärkide saavutamiseks kõhklematult valmis kasutama vägivalda. Käesoleval ajal väidab S.E , et on muutnud. Ta on vanglas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning on neist õppinud. Ta on vangistuse jooksul teadlikult teinud samme enda muutmiseks ning on sisemiselt arenenud. Tema mõttemaailm ja käitumine on muutunud. Ta on aru saanud, et on oma kuriteoohvrite suhtes käitunud ebaõigesti ning teinud oma käitumisega kahju ka enda lähedastele. Kohus möönab, et S.E on vanglas tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ (06.09.-17.12.2012. a), „Agressiivsuse asendamise treening“ (05.03.-05.09.2014. a) ja „Eluviisitreening“ (17.09.-05.11.2014. a). Lisaks on ta osalenud vangla tööhõives. Samas on S.E kahel korral alustanud keevitaja kutseõpet, kuid ei ole kummalgi korral suutnud seda läbida. Lisaks on ta vanglas süstemaatiline korrarikkuja. Viimased distsipliinirikkumised leidsid aset 02.02.2016. a ja 14.03.2016. a. Samuti on ta kaaskinnipeetavate suhtes kasutanud nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Need teod olid toime pandud ajal, mil S.E olid eelviidatud sotsiaalprogrammid juba läbitud, mistõttu oleks ta pidanud osakama oma käitumist paremini kontrollida ning juhtida. Tõsiseltvõetavad ei ole S.E väited selle kohta, et distsiplinaarrikkumised olid toime pandud teadmatusest, kuna ta ei suutnud vangla kodukorda endale pähe jätta. Nimelt on paljud tema poolt toime pandud rikkumised oma laadilt korduvad. Teadmatusest toime pandud rikkumine oleks olnud võimalik üksnes esimesel korral, järgmistel kordadel ei ole võimalik end reeglite mitteteadmisega enam vabandada. Järelikult ei ole S.E jutt selle kohta, et ta on nüüdseks muutnud, usutav. S.E ei suuda kehtestatud reeglitele alluda isegi kinnipidamisasutuse kontrollitud tingimustes. See omakorda viitab asjaolule, et ei karistus ega ka taasühiskonnastav tegevus ei ole tema hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ei vähendaks käesoleval juhul kuritegude toimepaneku ohtu, kuna kohtunikul puudub veendumus, et S.E suudab selle tingimustest kinni pidada. Ka elu- ja töökoha olemasolu, samuti pere toetus ei vähenda kohtuniku hinnangul seda riski, kuna need tugifaktorid olid S.E olemas ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal. S.E peab suutma siiski oma käitumist

vanglatingimustes kontrollida, kui temal on tahtmine ennetähtaegselt vanglast vabaneda ning näidata et ta suudab oma tegevust kontrollida. Lähtudes eeltoodust jätab kohus S.E vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks S.E-le riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada S.E.

Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.