Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

Andrei Botško esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla ei toeta Andrei Botško taotlust, kuna leiab, et kinnipeetav võib vabaduses jätkuvalt toime panna õigusrikkumisi.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas Andrei Botško tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, mille kohaselt nõustub vangla arvamusega. Andrei Botško avaldas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

Andrei Botško kannab karistust KarS § 141 lg 1 järgi, st tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Botško temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Andrei Botško plaanib vabanemisjärgselt asuda elama R.P. juurde aadressil XXXX. R.P. elab selles korteris üürilepingu alusel, mis lõpeb kolme kuu pärast. Võlaõigusseaduse § 288 lg 1 kohaselt võib üürnik anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutusse) üksnes üürileandja nõusolekul. Kuna omaniku (üürileandja) kirjalikku nõusolekut kinnipeetava elama asumiseks tema korterisse toimikumaterjalidest ei nähtu, tuleb asuda seisukohale, et Andrei Botškol puudub õiguslik alus aadressil XXXX elamiseks. Ka ei ole R.P. ise nõus isikut enda juurde elama võtma. Järelikult ei ole käesoleval juhul elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused täidetud. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Botškot on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral. Ka käesolev vangistus on tal kolmas. Andrei Botško on varasemalt olnud ka kriminaalhooldusel, kuid on katseajal sooritanud uue kuriteo ning rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust – alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetaval on väljakujunenud käitumismuster, mille põhiliseks jooneks on rohke alkoholi tarbimine, enesekontrolli kaotamine ja agressiivsus. Seetõttu on toimepandud kuriteod oma

iseloomult olnud sarnased, olles peaasjalikult vägivalla- ja varavastased teod. Kuritegude toimepanemise soodusfaktoriks on olnud just alkoholijoobes olek, mis ilmselgelt on pärssinud Andrei Botško probleemilahendusoskust ning suurendanud domineerimisvajadust. Samas väidab isik, et alkoholiga probleeme tal ei ole ning ta tarvitas ainult lahjat alkoholi ja sedagi vaid pidulikel sündmustel. Andrei Botško korduv karistatus ning alkoholi sõltuvus, viitavad sellele, et oht Andrei Botško poolt uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. Seda suurendab asjaolu, et vabaduses kuuluks kinnipeetava suhtlusringkonda põhiliselt kriminaalse taustaga isikud, kes võiksid teda negatiivselt mõjutada. Vanglas on Andrei Botškole koostatud individuaalne täitmiskava, milles ettenähtud tegevustest enamus on kinnipeetaval veel läbimata. Järelikult on täitmata ka selles ette nähtud eesmärk maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Andrei Botško soovib vabanedes asuda elama korterisse aadressil XXXX. Samas ei kuulu kõnealune korter temale. Kohtul puudub kirjalik kinnitus, et omanik on nõus Andrei Botško elama asumiseks sinna, siis ei saa kohus seda korterit kinnipeetava tulevase elukohana aktsepteerida. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et Andrei Botškol puudub vabaduses kindel elukoht. Kindla elukoha puudus takistab käitumiskontrolli teostamist, samuti muudab kinnipeetava elu kaootiliseks ning teistest isikutest ülemäära mõjutatavaks. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et Andrei Botškot ei saa käesolevalt enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Oht, et Andrei Botško paneb vabanedes toime uued samalaadsed kuriteod, on suur. Kohtu hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et Andrei Botško ei jätka uute kuritegude toimepanekut.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.