Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu G.O vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Süüdimõistetu G.O selgitas, et vabanemisel plaanib ta minna kohe tööle, tööandja annab talle korteri. Vägivaldse käitumise on tinginud alkohol. See inimene, kes teda mõjutas alkoholi tarvitama, on ära kolinud. Tal on kavas lasta teha alkokoholivastane süst ja tarmisest loobuda. Kaitsja Gerda-Johanna Pello toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Isik on teadvustanud alkoholiprobleemi, on nõus minema ravile. Elektrooniline valve aitaks teda toetada ja distsiplineerida. Kohtuniku seisukoht G.O kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 1 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega G.O on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning rohkem kui neli kuud. Samuti andis G.O nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on G.O elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoha omanik A.N. andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.O on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht. Elama asub ta tööandja poolt võimaldatud ametikorterisse ning tööle OÜ-sse P.A. Samas tagatakse talle elu- ja töökoht olukorras, kus elektrooniline järelevalve ei kesta üle kahe kuu, kuna edaspidine töö ei võimalda ajagraafikust kinnipidamist. 16.03.2016 seisuga on tema vastu rahalisi nõudeid 4976,51 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Vangla iseloomustuse andmetel puuduvad isikul lähisuhted. Samas on tal neli last, ning G.O enda sõnul on tal suhted elukaaslasega normaliseerunud. Kuigi G.O on vabanemisel võimalus asuda tööle ja tööandja tagab talle ka elukoha ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ei pea kohus praegusel hetkel põhjendatuks tema ennetähtaegset vabastamist. G.O on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varasemalt on teda karistatud kahel korral teise inimese löömise eest, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, omastamise eest, avaliku korra rikkumise eest (ühel korral kägistas kannatanut ja teisel korral peksis teda

rusikate ja jalgadega), kahel korral varguste toimepanemise eest ning ühel korral röövimise eest. Praegu kannab ta karistust kolme kohtuotsuse alusel korduvalt mitme isiku peksmise ning nende ähvardamise eest, samuti teadvalt valeütluste andmise eest. Tartu Vangla hindab kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks – uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 38% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 59%. G.O on varasemalt viibinud korduvalt kriminaalhooldusel. Tartu Maakohus mõistis talle 28.09.2006. a otsusega tingimisi vangistuse, kuid kuna ta pani katseajal toime uued kuriteod, mõistis Tartu Maakohtu 02.04.2007. a otsusega liitkaristuse, asendades selle üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajal ei suutnud G.O jääda õiguskuulekaks. 11.12.2007. a karistas Tartu Maakohus teda KarS §-de 263, 199 ja 201 järgi ning mõistis KarS § 65 lg 2 alusel taas liitkaristuse, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. G.O viibis kriminaalhooldusel ka Tartu Maakohtu 19.12.2012. a otsuse alusel, kui kohus karistas teda tingimisi vangistusega. Mõistetud karistuse liitis Tartu Maakohus 20.01.2015. a otsusega, kuna G.O pani katseajal toime uue kuriteo. Liitkaristuse asendas kohus üldkasuliku tööga. 17.12.2015. a otsusega pööras kohus ärakandmata karistuse (252 tundi üldkasulikku tööd) täitmisele, mõistes liitkaristuse Tartu Maakohtu 20.01.2015. a otsusega, kuna G.O pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod. Kõik vägivallakuriteod on G.O toime pannud alkoholijoobes. Seega on kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Vangla iseloomustuse andmetel kinnipeetav mõistab, et alkohol muudab teda agressiivseks, rikub suhteid perega ja ta soovib sellest täielikult loobuda, kuid ei ole seda teha suutnud. G.O on karistatud nii tingimisi vangistusega, tema vangistus on asendatud üldkasuliku tööga kui ka reaalse vangistusega. Vaatamata sellele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel puudub kohtul veendumus, et G.O suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava andmetel on 2016 II kvartalisse planeeritud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine, mis käsitleb alkoholi liigtarbimist, ning 2016 III kvartalisse sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ läbimine. Arvestades toimepandud kuritegude iseloomu (alkoholijoobes toime pandud perevägivald), on oluline, et G.O läbiks enne vabanemist need sotsiaalprogrammid, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 24 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel G.O-lt välja mõista.

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.