1-14-5569/53 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 M.B on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Varasemalt on M.B peamiselt toime pannud varavastaseid süütegusid, kuid ka vägivallategusid, sh M.B on karistatud röövimise eest. Samuti on M.B karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Toimepandud süütegude eest on M.B-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust. Käesoleval ajal kannab M.B karistust varavastaste-, isikuvastase- ning õigusemõistmisevastaste süütegude toimepanemise eest. M.B varasemast elukäigust nähtuvalt on talle toimepandud kuritegude eest mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Enne karistust, mida M.B käesoleval ajal kannab, mõisteti M.B-le karistusena varguste toimepanemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest 1 aasta 8 kuud 2 päeva vangistust (Harju Maakohtu 23.03.2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-11-12713). Harju Maakohtu 17.01.2013. a määrusega vabastati M.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga 1 aasta. Kuna M.B ei täitnud talle ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pöörati Harju Maakohtu 11.12.2013. a määrusega M.B-le Harju Maakohtu 23.03.2012. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus, s.o 1 kuu 8 päeva vangistust, täitmisele. Seega on lisaks varasematele võimalustele (Harju Maakohtu 23.03.2012. a otsusega mõistetud karistusele liideti Tartu Maakohtu 28.06.2010. a otsusega mõistetud karistus, mis oli jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga) jätnud M.B kasutamata võimaluse kanda karistust vabaduses, kui ta oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on M.B varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele kokku neljal korral ja kõikidel kordadel on kriminaalhooldus lõppenud negatiivselt. Kohus, võttes arvesse M.B varasemat elukäiku, on seisukohal, et senini mõistetud karistused ei ole avaldanud M.B väljakujunenud

käitumisele ja tegutsemisviisidele mingisugust mõju ning M.B on vabaduses jätkanud kuritegelikku elustiili ja seda juba pikema aja jooksul. See omakorda annab alust kahelda, kas M.B-le on käesolev karistus avaldanud vajalikku mõju ja suunanud teda õiguskuulekusele. Kohtu hinnangul on M.B poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. Siinkohal peab kohus oluliseks, et mitmed kuriteod on M.B toime pannud ajal, kui ta kandis karistusena aresti ja oli menetlustoimingul (ülekuulamisruumis vanemuurijaga). Kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli arestialusena põgeneda Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonnast. Põgenemise eesmärgil tõmbas M.B vanemuurija kaelast ära kabinetivõtme, mida kasutas politseijaoskonnast põgenemiseks. Samuti tõukas M.B kannatanut, kes püüdis teda takistada. Lisaks kirjeldatud kuritegudele kasutas M.B füüsilist vägivalda oma abikaasa suhtes ning pani toime hulgaliselt vargusi erinevates asutustes. Uued kuriteod pani M.B toime vähem kui aasta pärast karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabanemist. 3.2 M.B on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mõlemad karistused on määratud vanglaametniku korraldustele mitteallumise eest. Tartu Vangla 15.04.2015. a käskkirjaga on otsustatud M.B suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses kinnipeetavate vahel toimunud kaklusega ja põhjusel, et M.B on ohtlik ja konfliktsituatsiooni tekkimisel võib probleemi lahendamiseks kasutada füüsilist vägivalda. Vangistuse jooksul on M.B-ga läbi viidud igakuised vestlused seoses kuriteopõhjuste analüüsimise ja tagasilanguse põhjuste väljaselgitamisega. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm Agressiivsuse asendamise treening ning riigikeele omandamine A2-B2 tasemel on M.B läbimata. M.B sõnul pole tal vaja sotsiaalprogrammi läbida, kuna ta kontrollib ise ennast. Kohus on seisukohal, et M.B käitumisest karistuse kandmise ajal ei saa järeldada, et M.B oleks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. M.B on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka karistuse kandmise ajal. Lisaks on rikkumised olnud seotud korraldustele mitteallumisega. 3.3 M.B toetava lähivõrgustiku moodustavad ema, vend ja abikaasa. Suhted lähisugulastega on head ja toetavad. M.B on 1 alaealine laps, kes sündis ajal, kui M.B kandis karistust. Vangistuse jooksul on M.B abikaasa käinud vanglas kinnipeetavaga kokkusaamistel. Vabanemisjärgselt soovib M.B elama asuda abikaasa ja lapse juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxx M.B abikaasa on nõus M.B vabanemisjärgsel toimetulekul toetama. Vabanemisjärgselt puudub M.B garanteeritud töökoht. M.B plaanib end töötuna arvele võtta, arvab, et leiab tööd ehitusel, on automehhaanik ja tõstukijuht. Vangla andmetel on seisuga 14.04.2015. a M.B vastu rahalisi nõudeid summas 2977 eurot ning vabanemisfondis M.B rahalisi vahendeid ei ole. Kohus leiab, et M.B vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt head. M.B on vabaduses toetav perekond. Vaatamata sellele, et M.B kannab karistust muuhulgas abikaasa suhtes toimepandud kuriteoga, on abikaasade omavahelised suhted head ja abikaasa on valmis M.B vabanemisjärgselt toetama. Samuti toetavad M.B tema ema ja vend. Vabanemise korral puudub M.B kindel töökoht. Kuriteoriskide maandamise eesmärgil on M.B kindla sissetuleku olemasolu vajalik, kuna M.B on suur osa kuritegudest toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja M.B on veel suures ulatuses tasumata nõudeid.