1-16-2669/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Rahaline kohustus kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, IBAN EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kersti XXX, 1-16-2669, menetluskulud.“ KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest osa ehk 1051.36 € (üks tuhat viiskümmend üks eurot, 36 senti) s.o. kaks ekspertiisimaksumust summas 914 eurot, asjatundja sõidukulud summas 52.91 eurot, E.Janno ekspertiisi maksumus 84 eurot, toimiku koopia kulu 0.45 eurot, riigi kanda. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 juhul, kui Kersti XXX ei täida käesolevas määruses talle peale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Asitõendiks olevad kokku 7 CD plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 385 p 10 alusel ei saa antud kohtumääruse peale esitada määruskaebust. Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: Kersti XXX süüdistatakse selles, et tema 16.03.2012 kella 22.40 ajal juhtis mootorsõidukit Kia Sportage registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas mööda Graniidi tänavat Tööstuse tänava suunas, lähenes Graniidi – Tööstuse tänavate reguleerimata ristmikule, mille soovis ületada otse. Kersti XXX, jõudes Graniidi – Tööstuse tänavate reguleerimata ristmikule, pidi stoppjoone puudumisel liikuma ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ette ja peatuma, kuna ristmikul asus liiklusmärk nr 222 (stoppmärk) /LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 “liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” §-s 7 p 4/ ning andma teed eesõigusega teel s.o Tööstuse tänaval liikuvatele sõidukitele /LS § 56 lg 1; 57 lg 1/. Kersti XXX pidi enne Tööstuse tänava ületamist olema hoolikam ja ettevaatlikum, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist /LS § 14 lg 2/, veenduma ristmikul enne paigalt liikuma hakkamist selles, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid /LS § 33 lg 2 p 8/, arvestama sellega, et tema nähtavus paremale Tööstuse tänavale on osaliselt piiratud Tööstuse tänaval parkivate autode tõttu, mistõttu Tööstuse tänavale välja liikudes pidi oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks kohandama s.o minimaalseks ning vajadusel ka seisma jääma, arvestama teeoludega /märg teekate/, ilmastikutingimustega /pime aeg, tehisvalgustus/ ning muude liiklusoludega /teiste sõidukite liikumine eesõigusega teel/, et ta suudaks võimalikult kiiresti oma sõiduki peatada teel oleva takistuse ees, mida ta pidi ette aimama nagu teiste võimalike sõidukite liikumine eesõigusega teel /LS § 50 lg 3 p 1, 2/. Kersti XXX jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, jäi hoopis seisma Graniidi tänaval oleva liiklusmärgi nr 222 (stoppmärk) ees, kust ei olnud võimalik näha Tööstuse tänavale, alustas uuesti liikumist, et ristmik ületada ning sõitis Tööstuse ja Graniidi tänavate lõikumisalal seisma jäämata ristmikule välja ja tekitas ohu mööda Tööstuse tänavat eesõigusega teed Graniidi tänava suunas liikuvale mootorsõidukile Volkswagen Bora registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX, kes talle ette liikuva mootorsõidukiga kokkupõrke vältimiseks tegi instinktiivse manöövri paremale, sattus kõnniteele, kus sõitis otsa Tööstuse 19, Tallinn ees kõnniteel olevatele jalakäijatele XXX, XXX, XXX ja XXX ning Tööstuse 19, Tallinn maja nurgale. Liiklusõnnetuse tagajärjel said raskeid tervisekahjustusi jalakäijad XXX ja XXX. Kersti XXX rikkus ettevaatamatusest LS § 14 lg 2 /iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist,

1-16-2669 manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 56 lg 1 /ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/; § 57 lg 1 /kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast/; § 6 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 “liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” §-s 7 p 4 / “peatu ja anna teed“ – juht kohustub peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees/. Kersti XXX pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Prokurör esitas 16. mail 2 016.a. kohtuistungil taotluse Kersti XXX suhtes kriminaalmenetlu-se lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Prokurör leidis, et kuivõrd Kersti XXX ei ületanud kiirust, oli kaine, varem karistamata ning on juba asunud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju on võimalik kohaldada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistatav Kersti XXX nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning temale pandud kohustusega. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kontrollinud KrMS § 202 lg 1 kohaldamise aluseid kriminaalasjas, leiab, et kuna Kersti XXX kahtlustatakse II astme kuriteo toimepanemises, kahtlustatava süü ei ole suur, kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi kuulub prokuröri poolt esitatud taotlus rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. Tähtajaliselt kohustuste mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse . Eelnevast tulenevalt tuleb Kersti XXXl tasuda kannatanutele viimaste poolt esitatud kahjunõue vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingu punktid 2.1 ja 2.2 sisalduvad käesolevas kohtumääruses. Ringkonnaprokurör taotles kohustada Kersti XXX KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuda riigituludesse 430 € (nelisada kolmkümmend eurot ) tasumise tähtajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning kuna selle kohustusega on süüdistatav nõustunud, siis määrab kohus Kersti XXXle eelpool nimetatud kohustuse, mis tuleb täita 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse