Kohtulahend

Süüdistatavate kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3 ning § 340 lg 2 p-st 6 tühistada Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-2809 osaliselt, see on:

− osas, milles Tartu Maakohus konfiskeeris KarS § 83 ja § 84 alusel U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 2165,30 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olevad rahalised vahendid summas 1055,43 eurot; 1 lg 2 ja § 84 alusel Loodushoiu − osas, milles Tartu Maakohus konfiskeeris KarS § 83 OÜ-le kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti laos.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega: − mõista Loodushoiu OÜ-lt KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel välja 22 020,12 eurot; − 22 020,12 euro suuruse summa konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2013. a määrusega arestitud Loodushoiu OÜ-le kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega; − konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 1437,76 eurot; − mõista U.R-ilt KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel välja 1782,97 eurot; − U.R-ilt konfiskeerimise asendamise täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2013. a määrusega arestitud U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 727,54 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olevad rahalised vahendid summas 1055,43 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega tunnistati U.R , G.P OÜ ja D .D OÜ süüdi ning neid karistati soodustuskelmuses (KarS § 210) või selle katses ja maksukelmuse (KarS § 3892 ) katses. Seoses U.R-i ja D. D OÜ süüditunnistamisega soodustuskelmuses tegi maakohus järgmised konfiskeerimisotsustused:

Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Martin Traat, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega kvalifitseeriti süüdistatavatele

maksukelmuse katsena süüks arvatud teod ümber 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 389 uues redaktsioonis sätestatud kuriteo katsena, samuti muudeti juriidilistest isikutest süüdistatavatelt välja mõistetud sundraha suurust. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioon jäeti rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatavate kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat, kes taotles nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. Riigikohtu otsus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus osas, mis puudutas U.R-i, G.P OÜ ja D .D OÜ süüdistust maksualastes kuritegudes. Osas, mis puudutas süüdistatavate süüditunnistamist soodustuskelmuses või selle katses, täpsustas Riigikohus esimese ja teise astme kohtu otsuseid, kuid jättis need sisuliselt muutmata. Samas tühistas kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus konfiskeerida U.R-ilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel pangakontol nr 10010079379014 olev raha 2165,30 eurot ja

pangakontol nr 1102509068 olev raha 1055,43 eurot ning Loodushoiu OÜ-lt KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Selle vara konfiskeerimist puudutavas osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsus Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega:

soodustuse väljapetmises. PRIA maksis valeandmete alusel 2012. a augustis D. D OÜ-le

välja toetuse 50 000 eurot. Seda 50 000 eurot saab käsitada süüteoga saadud varana KarS § 83 mõttes. PRIA poolt D D. OÜ-le välja makstud raha kandis U.R ühelt endaga seotud äriühingu pangakontolt teisele, näitamaks PRIA-le omafinantseeringu olemasolu järgmiste õhkküttesüsteemide ostmiseks. 50 000 eurost 25 160 eurot tasus U.R 2. oktoobril ja

ostetud PRIA-lt pettuse teel saadud toetuse eest. Seega tuleb katlad KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida. Kaitsja esitatud tõendid ei lükka ümber järeldust, et PRIA-lt pettuse teel saadud 50 000 eurot

saab käsitada süüteoga saadud varana KarS § 83 mõttes. Isegi kui asuda seisukohale, et mingis osas tasuti katelde eest laenatud rahaga, ei välista see katelde konfiskeerimist. Ei saa välistada, et PRIA-lt saadud raha ja laenuraha segunesid. Kui U.R-i äriühingud ka said enne katelde ostmist veel teisi rahalisi toetusi (sh laene), tuleb lähtuda eeldusest, et Türgist ostetud õhkküttesüsteemide eest tasutud 25 160 eurot pärineb PRIA-lt. Olukorras, kus kriminaalse tulu saamine on tõendatud, ei ole raha individualiseerimine oluline. Nn kontorahal kui nõudel panga vastu ei ole erinevalt sularahast individualiseerivaid tunnuseid. Kontole kantult seguneb raha kontol oleva rahaga ja seda ei ole enam võimalik muust rahast eraldada. On leidnud tuvastamist, et katelde tellimiseks kulutati 25 160 eurot kontoraha ning selles ulatuses raha oli ka PRIA D .D OÜ-le kandnud. Konkreetse raha vahetu ja individualiseeriv seos seisneb lisaks ajalisele lähedusele ka selles, et PRIA kandis 50 000 eurot õhkküttesüsteemide ostmiseks ning pärast raha kandmist osa selle summa ulatuses katlad ka osteti. Järelikult ei ole niivõrd tähtis see, kuidas U.R äriühingute vara segas, vaid see, et katlad telliti PRIA-lt selleks otstarbeks kantud kontoraha eest, st selle summa ulatuses, mis PRIA üle kandis. Õhkküttesüsteemide ostmisest üle jäänud osa PRIA-lt pettusega saadud rahast kandis U.R endaga seotud äriühingute pangakontode kaudu isiklikule kontole ja kasutas raha isiklike laenude tasumiseks ja igapäevaseks elamiseks. Järelikult on U.R ülejäänud kuriteoga saadud tulu summas 24 840 eurot ära tarvitanud. See summa tuleb U.R-ilt KarS § 84 alusel välja mõista. Vastuseks kaitsja taotlusele hüvitada seoses Riigikohtu poolt kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega süüdistatavatel varasemas menetluses tekkinud menetluskulud, märkis ringkonnakohus, et ta ei ole pädev muutma kohtuotsuseid, mis on menetluskulusid puudutavas osas jõustunud. Kassatsioon Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni U.R-i , G.P OÜ ja D .D OÜ kaitsja M. Traat, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja palus teha uus otsuse, millega jäetaks Loodushoiu OÜ-lt õhkküttesüsteemid konfiskeerimata ja U.R-ilt 24 840 eurot välja mõistmata. Samuti taotles kaitsja U.R-i vara arestist vabastamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Riigikohtu otsus Riigikohtu 25. veebruari 2016. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas U.R-i ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud maakohtu konfiskeerimisotsustuse ja tegi uue otsuse, konfiskeerides Loodushoiu OÜ-lt kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 (koos lisadega) ja mõistes U.R-ilt välja 24 840 eurot; samuti osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse eelnevas menetluses

tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Riigikohus saatis kriminaalasja U.R-i ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud konfiskeerimisotsustusi puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul ei olnud menetluslikku pädevust mõista U.R-ilt välja 24 840 eurot. Nii toimides väljus ringkonnakohus lubamatult apellatsiooni piiridest, eirates KrMS § 331 lg-tes 2 ja 3 ning §-s 340 sätestatut. Ühtlasi rikkus apellatsioonikohus ka KrMS § 361 lg-st 2 ja § 341 lg 5 teisest lausest tulenevaid nõudeid. Käesolevas asjas konfiskeeris maakohus U.R-ilt tema kahel pangakontol oleva raha kogusummas 3220,73 eurot. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras üksnes kaitsja, kes taotles oma kaitsealuste õigeksmõistmist. Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega jäeti maakohtu otsus U.R-i vara konfiskeerimist puudutavas osas muutmata. Ka ringkonnakohtu selle otsuse vaidlustas vaid kaitsja. Pärast seda, kui Riigikohus oli ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsuse üksnes kaitsja kassatsiooni põhjal osaliselt tühistanud, mõistis ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel – mis toimus üksnes kaitsja apellatsiooni alusel – U.R-ilt konfiskeerimise asendamise korras välja 24 840 eurot. See summa on peaaegu kaheksa korda suurem kui see, mille väärtuses kontoraha maakohus ja ringkonnakohus kriminaalasja esmakordsel arutamisel U.R-ilt konfiskeerisid. Ringkonnakohus ei kõrvaldanud asja uuel arutamisel nõuetekohaselt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsuses osutatud puudusi, tõlgendades ebaõigesti süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja selle asendamise eeldusi ning jättes tuvastamata asja lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud, sh selle, kas Loodushoiu OÜ omandatud õhkküttesüsteemidel on PRIA-lt saadud rahaga piisav seos, käsitamaks katlaid süüteoga saadud esemetena, ja kas U.R-i poolt isiklikuks tarbeks kulutatud raha puhul oli tegemist süüteoga saadud varaga. Olukorras, kus eseme omandamise eest on tasutud varaga, millest mingi osa on saadud KarS § 831 mõttes süüteoga, teine osa aga legaalselt, võib selline ese olla käsitatav n-ö segatud

ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Sellise eseme konfiskeerimine KarS § 83 alusel pole üldjuhul võimalik (välja arvatud nt kontoraha puhul), küll võib tulla kõne alla, et eseme omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ ja U.R-i suhtes on võimalik kohaldada süüteoga saadud vara konfiskeerimist (KarS § 831 ) või selle asendamist (§ 84), tuleb esmalt tuvastada, milline täpselt oli PRIA poolt D. DOÜ pangakontole kantud raha edasine saatus. Selleks, et hinnata, kas ja kui, siis millises osas võis Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud raha olla saadud U.R-i ja D. D OÜ toime pandud soodustuskelmusega, on vaja tõenditele – eeskätt pangakonto väljavõtetele – tuginedes jälgitavalt tuvastada nii raha liikumine äriühingute vahel kui ka see, kas ja kui, siis millises ulatuses oli see vara D. DOÜ, Loodushoiu OÜ või mõne kolmanda isiku pangakontol segunenud legaalse rahaga. Seetõttu on lisaks konkreetsetele pangaülekannetele, mis võivad luua seose D .D OÜ poolt süüteoga saadud raha ja Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud vara vahel, oluline kindlaks teha, milline oli kriminaaltulu laekumisel ja selle edasikandmisel nende pangakontode jääk, mille kaudu raha liikus. Teisisõnu ei ole oluline mitte üksnes see, milline isik (äriühing) millisele isikule, millal ja kui suure summa üle kandis, vaid ka see, milline oli ülekande tegija ja saaja konto seis enne ja pärast ülekande tegemist, samuti raha edasikandmisel. See on tähtis, hindamaks süüteoga saadud raha võimalikku segunemist legaalse varaga. See, kui süüteoga saadud raha kanti pangakontole, kus samal ajal oli või kuhu enne süüteoga saadud raha osalist või täielikku edasikandmist laekus ka muud (legaalset) raha, ei pruugi siiski tingimata tähendada, et süüteoga saadud vara segunes kontol olnud legaalse varaga. Juhul kui

süüteoga saadud raha ülekandmisega seotud asjaolud annavad aluse arvata, et ülekandel puudus majanduslik sisu ja selle eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku liikumise jälgitavust, saab edasikantud summat pidada tervikuna süüteoga saadud varaks. Põhimõtteliselt samamoodi tuleb kindlaks teha seegi, kas U.R-i isiklikku tarbimisse jõudis süüteoga saadud vara. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2016. a määrusega määrati kriminaalasi uueks arutamiseks saadetud osas lahendamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule oma kirjalikke seisukohti Riigikohtu 25. veebruari 2016. a otsuse nr 3-1-1-4-16 punktides 37–40 toodud faktiliste asjaolude tuvastamiseks, samuti taandusi ja taotlusi, sealhulgas menetluskulude hüvitamise võimaliku nõude, kuni 24. märtsini 2016. Süüdistatavate kaitsja esitas 24. märtsil 2016 ringkonnakohtule oma kirjalikud seisukohad. Riigikohtu otsuse p-des 37–40 väljendatud seisukohtade osas täiendavaid kommentaare lisaks varem menetluses öeldule kaitsja lisada ei soovinud. Samas pidas kaitsja vajalikuks lisada kommentaari otsuse p-s 43 esitatud arutluskäigule seoses väidetava süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega KarS § 83 lg 1 alusel. Kaitsja hinnangul on tegemist ilmselt ebaproportsionaalse ja asja tehioludele mittevastava meetmega. Riigikohus on varasemalt leidnud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. Väätsal asuv ja süüteo toimepanemise vahendina käsitletav katel seda kindlasti ei ole. Majandustegevuses kasutatav vara on ilma sisulise ja motiveeritud põhjenduseta lihtsalt ära võetud. Lisaks kommenteerib kaitsja otsuse p-s 44 märgitut, mille kohaselt S.P. lt läbiotsimise käigus ära võetud 1120 eurot ei ole kohtuotsusega konfiskeeritud, millest tulenevalt ei näe kolleegium alust asuda seisukohale, et see summa tuleks konfiskeeritavast või konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavast varast maha arvata. Tõusetub küsimus, mis staatuses see raha siis on. Tegemist on menetluses sisuliselt käsitlemata rahaga, sest kui see on saadud süüdistatavate tegevuse tulemusel väidetavalt kuriteoga saadud varast, tuleb see summa ju konfiskeeritavast ja/või väljamõistetavast rahast maha arvata. Samuti esitas kaitsja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaitsja märgib, et kokkuleppel süüdistatavatega on menetluskulud kriminaalasjas osutatud õigusabi eest tasunud Nordgrain Machinery OÜ. Kuna süüdistatavad ei ole käibemaksukohuslased ja nad peavad menetluskulud OÜ-le Nordgrain Machinery hüvitama, tuleb nende poolt kasutatud õigusabi eest hüvitise puhul arvestada, et see tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Menetluskulu on kantud kokku summas 300 eurot, mida kinnitab lisatud arve. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör M. Vahing esitas 24. märtsil 2016 ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles palub Tartu Ringkonnakohtul mõista Loodushoiu OÜ-lt KarS § 84 ja § 831 lg 2 p 1 alusel välja 22 188,51 eurot, mille täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2013. a määrusega arestitud kolmandale isikule OÜ-le Loodushoiu kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Samuti palub prokuratuur mõista U.R-ilt KarS § 83 1 lg 1 alusel välja 2165,30+1055,43=3220,73 eurot, mille täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2013. a määrusega arestitud U.R-i arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 2165,30 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olevad rahalised vahendid summas 1055,43 eurot.

D .D OÜ, Loodushoiu OÜ ja U.R-i isikliku pangakonto analüüsi pinnalt saab sedastada, et pangakontode jäägid vahetult enne tehinguid olid sisuliselt olematud. Pangakontode vaatlusel ilmneb selge muster, kus sisuliselt jäägita pangakontole laekus summa, mis samas summas kohe ka edasi kanti. Äriühingud, mille pangakontosid U.R kasutas, olid sisuliselt vaid vahendid kuriteo toimepanemiseks ning neil puudus mistahes muu majandustegevus. Seega annavad süüteoga saadud raha ülekandmisega seotud asjaolud aluse arvata, et ülekannetel puudus majanduslik sisu ja nende eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku liikumise jälgitavust. Edasikantud summasid saab pidada tervikuna süüteoga saadud varaks (seda ühe erandiga). Analüüsides Loodushoiu OÜ ja U.R-i arvelduskontodel toimunud rahade liikumist, väidab prokuratuur, et OÜ Loodushoiu on kuriteoga saadud varaga maksnud õhküttesüsteemide eest 16 250 eurot. Teise osamakse tegi OÜ Loodushoiu aga juba n-ö segatud varaga. Võttes arvesse, et süüteoga saadud vara segunemine legaalse varaga toimus OÜ Loodushoiu kontol 2. oktoobril 2012, saab arvutada segunemise protsendi. Arvesse tuleb võtta, et 28. augustil 2012, mil OÜ Loodushoiu kontole laekus 50 000 eurot süüteoga saadud vara, oli OÜ Loodushoiu kontojääk null eurot ja kuni 2. oktoobrini 2012 ei laekunud OÜ Loodushoiu kontole muid vahendeid. Seega, kui lahutada 2. oktoobri 2012. a OÜ Loodushoiu kontojäägist G.S. ülekanne summas 9632,40 eurot, saab pidada saadud summat täies ulatuses süüteoga saadud varaks, s.o 28 889,56-9632,40=19 257,16 eurot. See omakorda moodustas 66,65% segunenud varast. Võttes arvesse Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-4-16 p-s 36 toodut, saaks OÜ-lt Loodushoiu asendamise korras välja mõista 16 250 eurot, millele tuleb liita 66,65% teise osamakse summast, s.o 8910*0,6665=5938,51 eurot, kokku 22 188,51 eurot. U.R-i osas saab lähtuda viidatud lahendi p-st 35, mille alusel saab kontoraha puhul segunemist eristada ja seetõttu saaks U.R-ilt konfiskeerida süüteoga saadud varana vähemalt 18 895,76-8190=10 705,76 eurot. Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega konfiskeeriti U.R-ilt KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel arvelduskontol nr 10010079379014 olevad rahalised vahendid summas 2165,30 eurot ja arvelduskontol nr 1102509068 olevad rahalised vahendid

summas 1055,43 eurot ja KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel konfiskeeriti Loodushoiu OÜ-le kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti laos. Nende piiridega peab ringkonnakohus oma lahendit tehes arvestama. Arvestama peab ka asjaoluga, et arestimise hetkel U.R-i pangakontodel olevaid summasid ei olnud võimalik otseselt seostada süüteoga saadud varaga, kuivõrd U.R oli süüteoga saadud vara ära tarvitanud. Seetõttu rakendati nii arestimisel kui ka lõpliku konfiskeerimisotsuse tegemisel maakohtus konfiskeerimise asendamist.

RINGKONNAKOHTU SEIS UKOHT

Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, prokuröri ja kaitsja poolt 24. märtsil 2016 esitatud kirjalike seisukohtadega ning võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2016. a otsuses esitatud seisukohti, tühistab Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsuse U.R-ilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel tema pangakontol nr 10010079379014 oleva raha 2165,30 euro ja pangakontol nr 1102509068 oleva

raha 1055,43 euro konfiskeerimises ja Loodushoiu OÜ-lt KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel kahe õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega konfiskeerimises. Riigikohus tuvastas, et maakohus kohaldas 17. novembri 2014. a otsuses konfiskeerimist puudutavas osas valesti materiaalõigust ja rikkus põhistamise kohustust, mis on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

U.R tunnistati süüdi KarS § 210 lg 2, OÜ G.P KarS § 210 lg 3 – § 25 lg 2 ja D .D OÜ KarS § 210 lg 3 järgi soodustuskelmuses, s.o PRIA-lt soodustuse väljapetmises. Selles osas on Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus jõustunud. Isikutele esitatud süüdistuse kohaselt maksis PRIA valeandmete alusel 28. augustil 2012 D.D OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. Ühtlasi konfiskeeris maakohus U.R-ilt KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel tema pangakontol nr 10010079379014 oleva raha 2165,30 eurot ja pangakontol nr 1102509068 oleva

raha 1055,43 eurot ja Loodushoiu OÜ-lt KarS § 83 lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Otsustamaks maakohtu ülaltoodud konfiskeerimise otsustuse seaduslikkuse üle, tuleb esmalt vastata küsimustele, kas Loodushoiu OÜ poolt omandatud õhkküttesüsteemide eest tasutud summadel on piisav seos PRIA-lt D. D OÜ-le ülekantud rahaga, käsitamaks õhkküttesüsteeme kuriteoga saadud esemetena. Samuti tuleb vastata küsimusele, kas U.R-i isiklikuks tarbeks kulutatud raha näol oli tegemist kuriteoga saadud varaga. Tulenevalt jõustunud maakohtu otsusest, puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et PRIA maksis esitatud valeandmete alusel 24. augustil 2012 D. D OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates väljamakstud toetust, s.o 50 000 eurot, käsitada kui kuriteoga saadud vara KarS § 831 mõttes. KarS § 831 alusel on võimalik konfiskeerida üksnes süüteoga saadud vara. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et süüteoga saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara.

Konfiskeerimine on seetõttu üldjuhul suunatud konkreetse asja või varaosa vastu. KarS § 83 kohaldamiseks peab seega olema tõendatud konfiskeeritava vara pärinemine konkreetsest kuriteost. Mingit eset (antud juhul õhkküttesüsteeme) saab käsitada süüteoga saadud tulu arvel omandatuna ja seega ka KarS § 831 lg-te 1 või 2 alusel toimuva konfiskeerimise objektina üksnes siis, kui sellel esemel on kuriteoga saadud varaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt RKKKo otsus nr 3-1-1-54-15). Kolmandalt isikult ei ole võimalik KarS § 183lg 2 alusel konfiskeerida talle kuriteo toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid mis kuriteo toimepanijale kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt KarS § 84 alusel välja mõistetava rahasumma (vt RKKKo otsus nr 3-1-1-102-12). Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et süüteoga saadud raha kandmine pangakontole, millel on ka legaalset raha, ei muuda kogu pangakontol olevat raha (nõuet panga vastu) tervikuna süüteoga saadud varaks. Samuti ei anna seadus alust eelduseks, et ese, mille omandamise eest on tasutud pangakontolt, kuhu on enne kantud nii legaalselt kui ka süüteoga saadud raha, on soetatud just süüteoga saadud raha arvelt ja seega on ese tervikuna käsitatav süüteoga saadud varana. Olukorras, kus eseme omandamise eest on tasutud varaga, millest mingi osa on saadud KarS § 831 mõttes süüteoga, teine osa aga legaalselt, võib selline ese olla käsitatav n-ö segatud

ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Sellise eseme konfiskeerimine KarS § 83 alusel pole üldjuhul võimalik (välja arvatud nt kontoraha puhul), küll võib tulla kõne alla, et eseme omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Ülaltoodust tulenevalt tuleb otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ ja U.R-i suhtes on käesolevas

asjas võimalik kohaldada süüteoga saadud vara konfiskeerimist (KarS § 83 ) või selle

asendamist (§ 84), esmalt tuvastada, milline oli PRIA poolt D .D OÜ pangakontole kantud raha edasine liikumine. Ringkonnakohtu arvates saab, tuginedes DD . OÜ, Eesti Masinatööstus OÜ, G.P OÜ, Nordgrain OÜ ja U.R-i pangakontode väljavõtetele, tõsikindlalt väita, et eksisteerib otsene seos PRIA poolt D. DOÜ pangakontole kantud raha ja Loodushoiu OÜ poolt kahe õhkküttesüsteemi soetamise eest tasutud raha vahel. Analüüsides P RIA-lt D. D OÜ pangakontole kantud raha liikumist, on ilmselge, et nimetatud raha jõudis erinevate osaühingute vaheliste panagaülekannete vahendusel Loodushoiu OÜ pangakontole. Nii näiteks on raha ülekandmist jälgides võimalik tuvastada, et pärast PRIA poolt 24. augustil 2012 50 000 euro ülekandmist D .D OÜ arvele, liikus 50 000 eurot 28. augustil 2012 edasi Eesti Masinatööstuse OÜ arveldusarvele. Samal kuupäeval kanti nimetatud summa edasi OÜ Loodushoiu arveldusarvele ja sealt edasi U.R-i arveldusarvele ning U.R-i arveldusarvelt edasi G.P OÜ arveldusarvele. Analoogsed PRIA-lt D. D OÜ-le ülekantud raha liikumised erinevate osaühingute vahel on tuvastatavad ka 29., 30. ja 31. augustil 2012 ning 2., 3., 4., 5., 6., 7., 10., 13., 16., 17., 23. ja

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda nimetatud raha legaalsuses. Ajavahemikul 15. november kuni 21. november 2012 Loodushoiu OÜ kontol arveldamist ei toimunud.

Kuivõrd Loodushoiu OÜ omandatud õhkküttesüsteemide eest on osaühing tasunud varaga, mis on osaliselt saadud KarS § 831 mõttes süüteoga, osaliselt aga legaalse varaga, on nimetatud õhkküttesüsteemid käsitatavad n-ö segatud ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Seega ei ole nimetatud õhkküttesüsteemide konfiskeerimine KarS § 831 lg 2 p 1 alusel võimalik. Küll aga peab ringkonnakohus võimalikuks mõista Loodushoiu OÜ-lt KarS § 84 alusel välja õhkküttesüsteemide eest tasutud summast summa, mille Loodushoiu OÜ tasus õhkküttesüsteemide omandamisel kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara arvelt, s.o 22 020,12 eurot.

Ülaltoodust tulenevalt on tegemist mittevajalike õigusabikuludega ja ringkonnakohus ei arva nimetatud õigusabikulu menetluskulude hulka ning seega ei kuulu need ka hüvitamisele.

Aarne Sarjas, Kersti Kerstna-Vaks, Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.