1-16-3562
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-3562 (15230106606)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Kriminaalasi
Margus Paveli süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
10.05.2016
Prokurör
Arika Almann
Süüdistatav
M a r g u s PAVEL – isikukood 36912070213; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidusega; elukoht: XXX (viibib vahistatuna XXX Vanglas); ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 05.12.2014 otsusega KarS § 202 lg 1 järgi – 2 kuud vangistust, § 65 lg 2 alusel 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendatud 354 tunni üldkasuliku tööga (karistusest kandmata 80 tundi ÜKT-d); tõkend vahistamine alates 03.12.2015 (kahtlustatavana kinni peetud 01.12.2015)
Kaitsja
Toomas Alp
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Margus Pavel omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 01.12.2015 kell 22.19 ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet GHB-d ehk gammahüdroksüvõihapet. Osa nimetatud ainest hoidis ta enda poolt kasutatavas sõidukis Mercedes-Benz Vito registreerimismärgiga XXX kuni 01.12.2015 kella 22.19-ni, mil ta Tallinnas Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmikul kinni peeti ning nimetatud sõiduki läbiotsimise käigus leiti ja võeti sõiduki juhiukse küljesahtlist ära 0,5-liitrine läbipaistvast plastikust pudel kirjaga „Coca-Cola“, milles oli viskoosne läbipaistev vedelik massiga 48,21 grammi, mis sisaldas Na-soolana 45% gammahüdroksüvõihapet (GHB), milles oli seega 21,7 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB); kõrvalistuja istmelt 0,5-liitrine plastikust pudel kirjaga „Aura“, milles oli olnud viskoosne vedelik massiga vähemalt 134,95 grammi, mis sisaldas Na-soolana 42%
gammahüdroksüvõihapet (GHB), milles oli seega vähemalt 56,7 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) ning juhiistmelt 100-milliliitrine plastikust pudel, milles oli viskoosne vedelik massiga 119,8 grammi, mis sisaldas Na-soolana 42% gammahüdroksüvõihapet (GHB), milles oli seega 50,3 grammi gammahüdroksüvõihapet
Osa nimetatud ainest hoidis ta Harjumaal Kose vallas Teeääre-nimelises kohas valguskaabli posti all heina sees, kust 02.12.2015 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära 0,5-liitrine plastikust pudel kirjaga „Aura“, milles oli viskoosne vedelik massiga 612,2 grammi, mis sisaldas Na-soolana 44% gammahüdroksüvõihapet (GHB), milles oli seega 269,4 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. GHB puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 16 grammist GHB-st puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Seega pani Margus Pavel toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M. Paveli süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat ja 9 kuud. Seda karistust tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud 20 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse algust lugeda alates M .Paveli kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.12.2015. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud (ekspertiiside teostamise kulud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha) kokku summas 3 175 eurot ning menetluskulusid on võimalik tasuda osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M. Pavel tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ja narkootilise aine pakendamise vahendid kui väärtusetud tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.