Kohtulahend

1-15-7175 jäeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust I.I suhtes tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata ja täitmisele pööramata. I.I määrati katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. 27.01.2016.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande I.I kohta. Esmakohtumine I.I-ga toimus 05.10.2015.a. I.I on kohtu poolt määratud kontrollnõudeid täitnud korrektselt. Ta on teinud koostööd kriminaalhooldusametnikuga. I.I on läbinud rehabilitatsiooniprogrammi Vihaohjamine perioodil 04.11 – 30.11.12.2015.a. Isik on asunud tööle ametliku töölepingu alusel xxxxxxxxx-sse 01.12.2015.a. Kuna politseist laekus 2015. aasta lõpus korduvalt teateid I.I kohta, soovis kriminaalhooldusametnik koostöös politseiga teha kodukülastust 14.12.2015.a, kuid ust ei avatud. I.I ja S. S. vestelda ei õnnestunud. I.I-ga on vesteldud tema probleemidest ning ta on andnud nõusoleku pöörduda kohtu poole lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi - määramiseks. I.I-le on esitatud kahtlustus selles, et tema ajavahemikus 19-22. detsember 2015.a Võru linnas Kreutzwaldi 51-3 korteris pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise. Suusõnaliselt on isik selgitanud, et tal esineb tõsiseid probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja ta soovib määrata lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata täiendavaid kohustusi. Kuna I.I käitumine ei ole muutunud ja ta on suure riskiga õigusrikkuja, kes alkoholi liigtarvitamisel seab ohtu lähedasi isikuid ja kogu ühiskonda, on oluline arvestada I.I enda soovi määrata lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. Lisakohustuse määramine distsiplineeriks I.I käitumist. Ta suudaks pidada töökohta ja analüüsida omavahelisi suhteid S. S. . Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas on süüdlane kirjalikult väljendanud nõusolekut võtma endale lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ning kriminaalhooldaja seisukoht on kohtule esitatud. Tulenevalt

2 (3)

1-15-7175 eeltoodust lahendab kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse täiendava kohustuse määramiseks kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. Vastavalt erakorralisele ettekandele on kriminaalhooldajale alates 2015. aasta lõpust saabunud politseist korduvalt teateid süüdlase käitumise kohta. Võru politseijaoskonna politseimajor A. P. teatest juhtumi kohta (tl 62 pöördel) nähtub, et 14.12.2015.a helistas I.I politseisse ning teatas, et tema elukaaslast hoitakse vastu tema tahtmist kinni. Helistaja soovis, et politsei läheks ja tooks tema elukaaslase koju. Toimunud sündmuse kohta andis I.I 16.12.2015.a kirjaliku seletuse (tl 61 pöördel), mille kohaselt helistas 14.12.2015.a politseisse, et S. S. ei lasta koju. Seda kuulis ta, sest S. telefon oli sisse jäänud. Pärast hiljem S. ähvardas, et viskab ta välja. Siis helistasid S. kaks sõpra, et tulevad teda peksma. Võru politseijaoskonna vanemuurija H. A. e-kirjast (tl 62) nähtub, et I.I-le on 23.12.2015.a esitatud kahtlustus elukaaslasele S. S. valu tekitamises, so KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole I.I käitumine muutunud ja süüdlase poolt alkoholi liigtarvitamisel seab ta ohtu lähedasi isikuid ja kogu ühiskonda, mistõttu tuleks I.I-le määrata lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi. Kuigi I.I on alust kahtlustada katseajal uue kuriteo toimepanemises, nõustub kohus siiski erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga määrata süüdlasele täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi liigtarvitamine on üheks põhjuseks, mis I.I käitumist negatiivselt mõjutab. I.I nõustub täiendava kohustuse määramisega ning on andnud 30-12-2015.a selle kohta ka kirjaliku nõusoleku (tl 61). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata I.I-le täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuna alkoholi tarvitamise tagajärjel on oht, et süüdlane paneb toime õigusrikkumisi. I.I on olemas motivatsioon alkoholi liigtarvitamisest loobuda. Märkimist väärib ka see, et I.I on kohtu poolt määratud kontrollnõudeid täitnud korrektselt ning teinud koostööd kriminaalhooldajaga. Lisaks eeltoodule on süüdlane läbinud rehabilitatsiooniprogrammi „Vihaohjamine“ ning asunud ametlikult tööle asutuses xxxxxxxxx (tl 63-64). Kuna kriminaalhooldus on veel algusjärgus, tuleb süüdlasele anda võimalus tõestada, et ta suudab talle määratud kohustusi ja kontrollnõudeid täita ning edaspidi loobuda alkoholi tarvitamisest, mis on tema käitumist negatiivselt mõjutanud. Tulenevalt eeltoodust annab kohus süüdlasele võimaluse tõestada, et tal on piisav motivatsioon ja tahtmine muutuda ning käituda edaspidi seaduskuulekalt. Seega tuleb KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata I.I-le täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Marju Persidskaja kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.