Kohtulahend

terviserühmas süüdimõistetutele ja läbinud programmi „Eluviisitreening“. Kinnipeetavale on antud luba töötada järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes XXX OÜ. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristusi, sest ta lubas enda tätoveerida. Vangla toetab P.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma ema XXX juurde Tallinnas, XXX asuvasse majja, kus elavad täisealised isikud andsid nõusoleku P.U elama asumiseks sellele elamispinnale. Kinnipeetava ema on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Vabanemisel töökohta ei ole. P.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kannab karistust röövimise eest. Kriminaalkorras karistatud ühel korral. Vabaduses käis koolis ja tööl. Elama asub peale vabanemist aadressil Tallinn, XXX ema juurde. Soovib loobuda alkoholi tarvitamisest. Peale vabanemist on plaanis lõpetada kool. Esialgu soovib tööle minna ja järgmise aasta sügisest kooli. Töökoht on olemas, XXX OÜ. Kaitsja leiab, et P.U võib vabastada, arvestades, et tema vabastamist toetab nii vangla kui prokurör. Vangla iseloomustus annab alust arvata, et vabanedes uusi kuritegusid ta toime ei pane. Tal on olemas kindel elukoht ema juures. On olemas ema ja võõrasisa toetus, kes teda algul toetavad, selleks et ta saaks tööle minna ja õpinguid jätkata. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab P.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.U on kriminaalkorras karistatud üks kord röövimise eest tingimisi vangistusega, kuid karistus pöörati täitmisele põhjusel, et rikkus registreerimiskohustust, samuti vabaduses kuritarvitas alkoholi. Vabanemisel on P.U olemas kindel elukoht ema ja ema abikaasa juures – Tallinnas XXX asuvas majas ja on olemas lähedaste toetus. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogramme ja alates käesoleva aasta algusest töötab avavanglas, mida prokurör peab positiivseks. Kuivõrd tegemist on noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda ja vangla iseloomustuse kohaselt omab motivatsiooni vabaduses muutuste saavutamiseks, siis prokurör toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohust otsustab P.U ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga käitumiskontrolli ja katseaja tingimuste osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et P.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P.U on ühel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas on esimest korda. Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud P.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav

ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on P.U olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.U, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.