Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus I.D süüdistatakse selles, et tema 03.07.2015 kella 24 paiku tõukas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx korteris M. C. pikali ning lõi teda kaks korda 2 (4)

rusikaga näkku, mille tulemusena lõi välja kolm esihammast ning tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega pani I.D toime teise inimese tervise kahjustamise ning talle valu tekitamise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.D-le karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui I.D ei pane ühe aasta kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav I.D tunnustab tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt M. C. välja 774 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.D, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.D süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas M. C. esitanud tsiviilhagi I.D vastu 774 euro suuruse kahju hüvitamiseks (tl 16-17). Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3 (4)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kohus mõistab I.D-lt välja 774 eurot M. C. . Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.D menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 34-36). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.D on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et süüdistatav ei tööta ning tasumisele kuulub ka tsiviilhagi, käib I.D-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades I.D varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 693 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu teavitamine Kannatanu M. C. xxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxx) on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 pst 2 teavitada kannatanut I.D ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.