Kohtulahend

amfetamiini ja fentanüüli (so narkootiliste ainete kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilisest ainest fentanüülist osa hoidis ta enda juures kuni 09.12.2015.a kellani 11:50, mil ta Tallinnas XXXX trepikojas, kus asub korter 143 kahtlustatavana kinni peeti ning tema kinnipidamise ajal poetas maha kolm fooliumvoldikut millistes kokku 0,10g pulbrit, mis sisaldab 2,4% fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0024g puhast narkootilist ainet fentanüüli. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilisest ainest fentanüülist ja amfetamiinist hoidis ta enda elukohas Tallinnas aadressil XXXXkuni 09.12.2015.a kellani 12:20, mil nimetatud aadressil teostati läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti elutoast voodi pealt ära kaks minigripp kilekotti millistes kokku 0,14g pulbrit, mis sisaldab 4.2% fentanüüli, pulbrites sisaldub 0,0059g puhast narkootilist ainet fentanüüli. Elutoast voodi kõrvalt kapi alumisest sahtlist leitud 1,0ml süstlas olev vedelik massiga 0,35g sisaldab amfetamiini ja metamfetamiini, millede protsendilist sisaldust ei ole võimalik aine vähesuse tõttu määrata. Voodi pealt kingakarbist leitud 2,0ml süstlas olev vedelik massiga 0,69g sisaldab amfetamiini, mille protsendilist sisaldust ei ole võimalik aine vähesuse tõttu määrata. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Metamfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 8,3 milligrammist fentanüülist narkojoobe tekitamiseks kokku umbes 63 inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul).

Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul).

Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Anna Mihhailova toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Anna Mihhailovat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 01.04.2015 ajavahemikus 05.00 kuni 06.00 võttis taas ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt viibides kalapüügilaeval KALURI, mis oli kinnitatud 4. kai juurde aadressil Miiduranna tee 53, Miiduranna küla, Viimsi vald, Harju maakond, ja varastas XXXXkuuluva vara koguväärtusega 275 eurot järgmiselt: • arvuti Acer One väärtusega 200,00 eurot, • arvutikoti väärtusega 20,00 eurot, • mälupulga väärtusega 10,00 eurot, • e-sigareti väärtusega 10,00 eurot, • Hoolucx GPS-i väärtusega 20,00 eurot, • mobiiltelefoni HTS laadija väärtusega 10,00 eurot, • autokaamera juhtme väärtusega 5,00 eurot Oma sellise tegevusega Anna Mihhailova isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Anna Mihhailova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.04.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Anna Mihhailova karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega a aasta ja 5 kuud. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus Anna Mihhailova süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusaja algust hakata lugema alates Anna Mihhailova kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.12.2015.a. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumlehekesed, minigrip kilekotid, metallkarp, plastikust doseerimise 2 süstalt (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada;

- CD-plaat salvestisega (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 840 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.