Kohtulahend

ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.K, olles isik, kes on viie kuu jooksul toime pannud kaks vargust, s.o 31.03.2015 ja 27.05.2015, mille eest teda karistati väärteokorras vastavalt 31.03.2015 (Põhja prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 - § 25-1 järgi) ja 09.09.2015 (Harju Maakohtu otsusega KarS § 218 1, 3 - § 25-1 järgi), uuesti 26.08.2015 kella 13.01 ajal aadressil Tartu mnt 87, Tallinn Sikupilli Kaubanduskeskuses Penner & CO OÜ kuuluvas Zoo kaupluses, varastas kaupluse avatud kassast sularaha summas 159 eurot ning jooksis kauplusest kaubanduskeskuse WC-sse, kus oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Varastatud sularaha tagastati kauplusele. Seega T.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema tahtlikult 01.11.2015 kella 04.40 ajal juhtis Harjumaal Kose vallas TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt 40.km-l, liikudes Kose-Risti suunas mootorsõidukit Volvo 168 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (amfetamiinist ja GHB-st tingitud narkojoove), omamata juhtimisõigust. Sellise käitumisega rikkus T.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Samuti tema tahtlikult 30.01.2016 kella 08.20 ajal juhtis Tallinnas Tulika tn 26 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (fentanüülist, metamfetamiinist ja GHB-st tingitud narkojoove), omamata juhtimisõigust. Sellise käitumisega rikkus T.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega T.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 22.04.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav T.K ja tema kaitsja Riine Lumiste järgneva kokkuleppe: Tunnistada T.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. Tunnistada T.K süüdi KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistust 2 päeva (26.08.2015 – 27.08.2015), ärakandmata karistuseks jääb vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega 1-15-4322 mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra, s.o 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.K’ile mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista T.K ’ile karistuseks 718 tundi (s.o 360+30x11+28) üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö ärategemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada T.K ’it üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja täita KarS §-s 75 lg 2 p 2 ja p 21 sätestatud kohustusi:

menetluses, joobe tuvastamise ekspertiisikulud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kokkuleppe kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.