Kohtulahend

T R on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 21.05.2015.a Tallinnas, aadressil XX asuva hoone juures sai enda valdusesse F L’le kuuluva klarneti Paris Malerne koos kastiga, koguväärtusega 2000 eurot, ning pööras selle enda valdusesse saadud vallasasja oma kasuks. Seega pani T R toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. Menetlus kohtus ja kohtulikul uurimisel uuritud tõendid Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungitel süüdistatav T R end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning andis ütlusi selles, et 21.mai 2015.a öösel pärast südaööd sõitis ta koos sõpradega autoga Sõle tänava McDonaldsisse. Seisid autoga järjekorras, kui olid jõudnud leti ette märkas üks tema sõber, kes istus sealpool, kus oli teeninduslett, et akna all on mingi pisike kohvrilaadne ese. Soovides olla kohusetundlik inimene ja vältimaks, et keegi selle eseme ära varastaks, otsustas selle kaasa võtta, et saaks omanikule tagasi anda. Viis selle kohvri koju, mõni päev hiljem vaatas ka sinna sisse, seal oli mingi pill, klarnet, mis oli üsna viletsas seisus. Kuna tal oli puhkus ja ta oli selle pilli leidmisele järgnenud nädala kodust ära, siis ei olnud tal aega sellega tegeleda. 28.05. helistati talle politseist ja kästi instrument ära tuua, kuid tema soovis selle tagastada tegelikule omanikule ning palus politseil anda instrumendi omaniku andmed. Politsei seda ei teinud. Järgmisel päeval tuli uus telefonikõne, millest ta sai aru, et helistajaks oli pilli omanik, kellega lepiti kokkusaamine kokku. Kristiine keskuse juurde kokkusaamisele minnes võttis ta pilli kaasa, kuid sinna tuli kannatanu asemel hoopis politsei, kes ta kinni pidas ja instrumendi ära võttis. Peale seda viidi ta politseijaoskonda, kus talle ei tagatud õigusabi ning teda peeti ebainimlikes tingimustes kinni. Kannatanuna üle kuulatud FL andis kohtuliku uurimise käigus ütlusi selles, et tema 21.05.2015.a südaöö paiku käis ostmas kohvi Sõle tn McDonaldsi drive-in akna juurest, pani endaga kaasas olnud klarneti akna alla maha, kuid ära minnes unustas kaasa võtta. Kui ta avastas, et on klarneti maha unustanud, siis läks tagasi, kuid klarnetit ei olnud enam seal. Pöördus McDonaldsi personali poole, et vaadataks turvakaamera salvestust, sealt oli näha, kes klarneti võttis. Avaldusega politseisse pöördus järgmisel päeval. Käesolevaks ajaks on klarnet talle tagastatud, varalist kahju tekkinud ei ole, tsiviilhagi esitada ei soovinud. Klarneti väärtuseks oli umbes 800 – 1000 eurot, täpselt öeldes 975 eurot. Kohus uuris prokuratuuri taotlusel kaitsja nõusolekul ka teisi tõendeid: 1) Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega (tl 25-28, koos lisaks oleva CD-plaadiga tl 29), millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on McDonaldsi restorani turvakaamera salvestus 21.05.2015.a konkreetne kaamera fikseerib restorani drive-in teenindust, salvestus algab 21.05.2015.a kell 00:09, salvestuselt nähtub leti ees seisev sõiduauto BMW, reg nr XXXXXX, mis umbes 50 sekundi pärast sõidab leti eest ära. Kell 00:10 ilmub kaamera vaatevälja jalgsi liikuv tumedapäine meesterahvas, kes võtab maast leti ees olnud tumeda kohvri ja liigub tuldud teed tagasi. Teise kaamera salvestusest on näha, et mees kohvriga istub sõiduautosse BMW. 2) T R kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 17-19), millest nähtub T R kahtlustatavana kinnipidamise aeg, koht, samuti tema vabastamise aeg; Protokolli lisana on vaadeldud isikul kaasas olnud fotoaparaati, selles olnud pilte klarnetist, samuti on

avatuna fotografeeritud isikul kinnipidamise hetkel kaasas olnud kohvrit, milles oli klarnet (tl 21-22). 3) Väljatrükk T R Facebooki lehelt (tl 24), millest nähtub, et T R on 29.05.2015 kell 13:24 postitanud oma seinale alljärgneva teate: 21.mail kell 1.30 ajal Leitud kohver Sõle McDonaldsi juurest . Soovin omaniku üles leida, kes saavad palun jagage. 12.aprillil 2016.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus süüdistatava T R kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi taotlusel tunnistajana üle politseiametnik A A, kes andis kohtus selgitusi selle kohta, kuidas kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus jõuti T R-ni, kes telefonivestluses kinnitas, et tema käes on kannatanu klarnet, kuid keeldus seda politseile üle andmast, soovis, et politsei edastaks talle kannatanu kontaktandmed. Seda politsei teha ei tohtinud, seega leppis teine politseiametnik, esinedes kannatanuna, kokku kohtumise T R-ga 29.05.2015.a Kristiine keskuse ees, kus isik kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni peeti ja Kesklinna Politseijaoskonda toimetati. Samuti kirjeldas tunnistajana üle kuulatud AA põhjalikult T R kinnipidamise asjaolusid ja temaga läbi viidud menetlustoimingute kulgu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, ära kuulanut kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlused leiab, et süüdistatav T R tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu ning seda alljärgnevatel põhjendustel. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 21.05.2015.a umbes südaöö paiku asetas kannatanu FL temale kuuluva klarneti väärtusega 975 eurot Tallinnas asuva McDonaldsi kiirsöögikoha drive-in luugi akna alla maha ning pärast kohvi ostmist lahkus ta söögikohast, unustades klarneti sinna kuhu ta selle pani. See fakt on tõendatud kannatanu FL poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustega. Samuti puudub vaidlus selles, et sama söögikoha drive-in luugi juurde sõitis kell 00:09 sõiduauto BMW, millest pärast tellimuse kättesaamist ja luugi juurest ära sõitmist väljus süüdistatav T R, kes läks tagas drive-in luugi juurde, võttis sealt kaasa seal maas olnud kohvri ja läks sellega tagasi sõiduautosse BMW. See asjaolu on tõendatud lisaks süüdistatava T R ütlustele ka turvakaamera salvestuse vaatlusprotokolli ja lisatud fototabelitega (tl 25-28). Seega on kogutud tõenditega tuvastatud, et kannatanule kuulunud klarnet läks süüdistatava T R valdusesse leiuna. Teisele isikule kuuluva vallasasja leidmisega ja selle oma valdusesse võtmisega tekib poolte vahel seadusjärgne võlasuhe, mille peamisteks eesmärkideks on selgitada mõistliku aja jooksul ja mõistlike pingutuste abil välja asja omanik, säilitada omaniku selgumiseni asi ning omaniku selgumisel taastada õigusjärgne olukord, andes asja omanikule tagasi (vt Asjaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne 2014, lk 453). AÕS § 98 lg 1 sätestab, et isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Seaduse kohaselt loetakse kaotatud asja leidjaks isik, kes on kaotatud asja leidnud ja ka selle oma valdusesse võtnud. Seega ei tule määravaks pidada asja esmast märkamist, vaid otsustav on üksnes valdusesse võtmise fakt. Süüdistatavana üle kuulatud T R on kohtule selgitanud, et esmalt märkas McDonaldi juures kohvrit tema sõber, kes istus juhi taga, seega luugile lähemal ja juhtis sellele tema ja teiste autos viibijate tähelepanu, kuid just süüdistatav otsustas autost välja minna ja kohvri enda kätte võtta eesmärgiga, et vältida selle varastamist ja sooviga see omanikule tagasi anda. Seega on T R kannatanule kuulunud klarneti leidja AÕS 98 lg 1 mõttes ning seega laienevad temale ka AÕS-s sätestatud leidja õigused ja kohustused.

Esmajoones on leidjal kohustus teatada leiust asja kaotajale või asja omanikule, kuid see eeldab siiski, et kaotaja või omanik oleks leidjale teada. Leidja kohustuste hulka ei kuulu õigustatud isiku väljaselgitamiseks järelepärimiste tegemine (Samas lk 455 komm. 3.3). AÕS § 98 esimese lõike teise lause kohaselt, kui leitud asja väärtus ületab 50 eurot ja kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile. See ei tähenda siiski kohustust anda asi politseile üle, vaid leidja jääb jätkuvalt asja valdajaks ning tal säilib muuhulgas võimalus saada leiutasu või omandada asi, kui omanik ei selgu (Samas lk 456 komm 3.4). Tõendamist on leidnud fakt, et T R jättis politseile leiust teatamata. Arvestades leitud asja olemust oleks iga keskharidusega mõistlik keskmine inimene pidanud eeldama, et selle väärtus võib ületada 50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on T R-le esitatud süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi ehk tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. Kuriteo objektina on vaadeldav kannatanule kuuluv klarnet ja selle kast ehk võõras vallasasi. Nagu juba eelpool öeldud, on tuvastamist leidnud, et süüdistatav T R leidis kannatanule kuulunud klarneti ja võttis selle oma valdusesse. Seega on kohtu hinnangul täidetud omastamise objektiivse koosseisu kaks tunnust – et leitud klarnet koos kastiga oli T R jaoks võõras vallasasi ning et see võõras vallasasi oli T R valduses, samas ei ole kohtu arvates täidetud omastamise objektiivse koosseisu kolmas element – ebaseaduslikult enda kasuks pööramine. Selleks, et hinnata, kas T R käitumine vastab omastamise koosseisule või mitte, tuleb vaadata kuidas käitus süüdistatav pärast leitud asja enda valdusesse saamist. Kohtule on T R selgitanud, et ta võttis leitud eseme endaga kaasa eesmärgiga selgitada välja selle omanik ja see omanikule tagasi anda. Kuna tal oli järgnevatel päevadel pidevalt kiire ja ta oli kodust ära, siis ei olnud tal aega sellega tegeleda. Kui politsei temaga ühendust võttis, siis ta ütles politseile, et ei soovi leitud asja neile üle anda, vaid omanikule. Pärast seda, kui talle helistas teine politseiametnik, kes esines klarneti omanikuna, läks süüdistatav kokkusaamisele, et asi üle anda, kuid seal pidasid politseiametnikud ta kinni. Valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramine KarS 201 mõttes tähendab asja faktilist muutmist endale kuuluvaks. Asja enda kasuks pööramine võib väljenduda valduses oleva asja endale jätmises, äratarvitamises, raiskamises, võõrandamises jne (vt KarS Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 534, komm. 3). Seejuures on asja enda kasuks pööramine omastamise objektiivse koosseisu tunnus ning vajab seetõttu omastamistahte faktilist manifesteerimist. Omastamistahte manifesteerimine võib ilmneda väliselt tajutavas teos, mille põhjal saab objektiivne vaatleja järeldada, et toimepanija soovib edaspidi ise võõra asja omanikuna käituda. Omastamistahet võib manifesteerida näiteks asja müümine, pantimine või muu õiguslik käsutamine. Asja tagastamise, leiust teatamise vm tähtaja möödalaskmine iseenesest ei ole omastamistahte manifesteerimine, sest selliselt ei väljendata võõrast omandit kahjustavat hoiakut (vt Samas, komm. 4). Leiu omastamisest saab karistusõiguslikult rääkida alles siis, kui leidja on leitud asjaga teinud toimingu, millega manifesteerib omastamistahet (RKKK 3-1-128-98). Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt objektiivsel kõrvaltvaatajal võimalik teha järeldust, et T R oleks soovinud edaspidi ise leitud asja omanikuna käituda. Arvestades leitud asja eripära, seda et tegemist on kasutatud muusikariistaga, oleks T R leitud klarneti omastamise tahet võinud väljendada näiteks seda kasutatud muusikariistade või antikvariaadipoodi müüki viies, müügikuulutuse avaldamisega mõnes enamlevinud müügiportaalis (osta.ee, soov.ee vms), pantides või ka näiteks muusikakoolis klarnetitundidega alustades. Midagi sellist käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole.

T R on läbi terve menetluse avaldanud tahet leitud ese omanikule tagasi anda. Kuna omanik ei olnud talle teada, siis ei olnud võimalik leiust viivitamatult omanikule teatada. Kohus möönab, et T R ei ole täitnud AÕS § 98 lõike 1 teises lauses sätestatud nõuet, mille kohaselt peab leidja teatama leiust politseile, kui omanik on teadmata ning asja väärtus ületab 50 eurot. Kui AÕS § 98 lg 1 kohaselt peab omanikule teatama viivitamatult, siis politseile teatamiseks ei ole seaduses tähtaega ette nähtud. Arvestades T R isikut, tema (kohtu hinnangul) piiratud arusaamisvõimet ühiselu reeglitest ja nende kehtivusest, umbusaldust õiguskaitseorganite (nii politsei, prokuratuuri, kui ka kohtu) suhtes, mis nähtub nii tema käitumisest kohtueelsel uurimisel, kui ka kohtus, samuti tunnistaja A ütlustest, seda, et tegemist on keskharidusega isikuga, kellel puudub varasem kokkupuude õiguskaitseorganite ja seaduserikkumistega (väljaarvatud liiklusseadus), leiab kohus, et kuigi õiguse üldpõhimõtte kohaselt ei vabasta seaduse mittetundmine vastutusest, siis võib eeldada, et T R ei teadnud AÕS sätet, mis nõuab politsei teavitamist leiust, mille väärtus on üle 50 euro. Kohtu hinnangul puudus T R-l soov leitud klarnetit omastada, enda kasuks pöörata, ta võttis leitud klarneti enda valdusesse, hoidis seda asja säilimise taganud viisil, kahju seoses asja hoidmisega ei tekkinud, kannatanu ei jäänud temale kuuluvast klarnetist kestvalt ilma, vaid sai selle tagasi 8 päeva pärast. Leidja kohustuste (antud juhul just teatamiskohustuse) rikkumise tagajärjeks võib küll olla leiutasu õiguse kaotamine (AÕS § 101 lg 11) või asja omandamise võimaluse kaotus (AÕS § 100 lg 4), kuid see on leidja ja asja omaniku vahel tekkinud võlaõigussuhte raames lahendatav küsimus ning ei saa kaasa tuua kriminaalvastutust. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutut tõenditega ei ole tuvastamist leidnud, et T R oleks tema valduses olnud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööranud, tema tegu ei vasta KarS § 201 lg 1 koosseisule ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista ning kriminaalmenetluse kulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.