1-16-3311/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid: XXX käe- ja allkirja eksperimentaalproovid müügilepingu blanketil on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 25.05.2014, viibides Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 556a asuva Rimi hüpermarketi juures, võltsis S.L kirjaliku müügilepingu, mille objektiks oli liiklusregistris Agripellet OÜ nimele registreeritud sõiduk Renault Megane reg.nr-ga XXX, VIN-koodiga XXX. Müügilepingu võltsimine seisnes selles, et S.L kirjutas müügilepingu blanketile lepingu sõlmimise kuupäeva (25.05.2014) ja koha (Tallinn); müüja andmed, s.o Agripellet OÜ nime, registrikoodi, aadressi, selle osaühingu esindaja (juhatuse liikme) XXX nime ja isikukoodi; sõiduki registreerimisnumbri ja hinna (1750 eurot) ning kirjutas müügilepingule müüja allkirja Agripellet OÜ esindaja XXX nimelt. Sellel müügilepingu blanketil oleva lepingupunkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Kõnealune müügileping (müüja nimelt täidetud ja allkirjastatud müügilepingu blankett) võimaldas S.L , kelle valduses oli kõnealune sõiduk koos registreerimistunnistusega, esineda õiguskäibes isikuna, kellel on õigus sõiduki oma äranägemise järgi käsutada (võõrandada) ja nõuda auto võõrandamisel selle eest tasu. Seega pani S.L oma tahtliku tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti 25.05.2014 viibides Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 556a asuva Rimi hüpermarketi juures, kasutas S.L teadvalt võltsitud dokumenti, s.o müüja nimelt täidetud ja allkirjastatud müügilepingu blanketti, millise müügilepingu objektiks oli liiklusregistris Agripellet

1-16-3311 OÜ nimele registreeritud sõiduk Renault Megane reg nr-ga XXX, VIN-koodiga XXX. Kõnealuses müügilepingus (müüja nimelt täidetud ja allkirjastatud müügilepingu blanketis) olid kirjutatud lepingu sõlmimise kuupäev (25.05.2014) ja koht (Tallinn); müüja andmed, s.o Agripellet OÜ nimi, registrikood, aadress, selle osaühingu esindaja (juhatuse liikme) XXX nimi ja isikukood; sõiduki registreerimisnumber ja hind (1750 eurot) ning müüja allkiri Agripellet OÜ esindaja XXX nimelt. Tegelikult ei ole XXX seda müügilepingu blanketti täitnud ega allkirjastanud. Sellel müügilepingu blanketil oleva lepingupunkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Müügilepingu kasutamine S.L-i poolt seisnes selles, et tema, müües (võõrandades) kõnealust sõidukit veebikuulutuse järgi leitud ostjale, esitas viimasele müüja nimelt täidetud ja allkirjastatud müügilepingu blanketi, eesmärgiga tõestada, et tema (S.L ), omades enda valduses kõnealust sõidukit ja selle registreerimistunnistust, võib sõidukit oma äranägemise järgi käsutada (võõrandada) ja nõuda auto võõrandamisel selle eest tasu. Kasutades kõnealust müügilepingut (müüja nimelt täidetud ja allkirjastatud müügilepingu blanketti) oli S.L teadlik, et see on võltsitud. Seega pani S.L oma tahtliku tegevusega toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi (01.01.2015 jõustunud KarS § 345 lg 1 sõnastuse ). Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav S.L ning tema kaitsja Indrek Kukk kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et S.L ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab,et S.L kuulub temale KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. S.L ́ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotluse 120 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlus on rahuldatud, seega tuleks S.L ́ilt välja mõista kaitsjatasu 120 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Leo Kunman Kohtunik