1-16-1575/6 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

12.makse mille suurus on 68,53 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.– ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.juuniks 2016.a Urmet Viitong’il tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99916700029703“. Selgituseks märkida: menetluskulu, Urmet Viitong , kr asi 1-16-1575, Nõuded menetluskulu ja rahalise karistuse tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalasi nr 1-16-1575 Süüdistus. Urmet Viitong’i süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis 29.12.2015 kella 22.15 ajal Saare maakonnas Lääne-Saare vallas Sõmera-Kärla-Uduvere tee X.kilomeetril registri andmetel M.T.le kuuluvat, kuid faktiliselt temale endale kuuluvat mootorsõidukit - sõiduautot XXXX registreerimismärgiga XXX XXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDF-0055 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,23 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,11 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Urmet Viitong mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Urmet Viitong, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Urmet Viitong ’ile nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 300 (ükssada viiskümmend) päevamäära ehk (300 x 10 = 3000) kolm tuhat eurot. KarS § 66 sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuise osamaksena 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus. Süüdistatav Urmet Viitong andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Konfiskeerimisega nõustub. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata menetluskulude tasumise ositi Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Urmet Viitong’i süüdi KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Urmet Viitong karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend- ei kohaldatud. Asitõendid – Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud sõiduauto XXXX registreerimismärgiga XXX VIN koodiga nr XXXX, mis asub Kuressaare politseijaoskonna hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1c Kuressaare. Konfiskeerimise kuuluvad objektid - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX VIN koodiga nr XXX, ehitusaasta XXX, mootorimaht XX cm3, võimsus XX KW, mis asub Kuressaare politseijaoskonna hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1c Kuressaare, mis Eesti Riiklikus Autoregistris on sõiduki registreerimistunnistuse andmetel registreeritud M.T. nimele, kuid mis faktiliselt nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal kuulub Urmet Viitongile ning mis registri andmetel on käesoleval peatatud kandega mootorsõiduk. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645.00 eurot. - puksiirteenuse tasu summas 81,25 eurot /tl 33-35/.