lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2222/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2222/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2222/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.04.20141-14-2222/22Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja11.08.20151-14-2222/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2222

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 28. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Veikko Vaimeli (Veikko Vaimel, isikukood 38503022732) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

3.1 3.2

3.3

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt määruskaebemenetluses Veikko Vaimelile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Veikko Vaimelilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. Veikko Vaimelil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Veikko Vaimel, 1-14-2222, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusega karistati Veikko Vaimelit KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuu ja KarS § 424 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V. Vaimelile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust

Harju Maakohtu 12.07.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5138 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistuse hulka 3 päeva, mil V. Vaimel oli kahtlustatavana kinni peetud. Kohtuotsus jõustus 23.04.2014. 1.1 Harju Maakohtu 23.03.2015 määrusega vähendati KarS § 5 lg 2, § 69 lg-te 6, 7 ja KrMS § 432 lg 35 alusel V. Vaimelile Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitmisele kuuluvat karistust ning V. Vaimelile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning V. Vaimeli lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust alates 09.05.2014. Kinnipeetava karistusaeg lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 13.08.2016.

2.Tartu Maakohtu 28.03.2016 määrusega jäeti V. Vaimel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et V. Vaimelit on kuritegude eest varem korduvalt karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangistus KarS § 74 alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne). Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. 2.2 Õigusvastast käitumist on V. Vaimel jätkanud ka vanglas. Käesoleval ajal on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust rikkumiste eest, millest viimane on toime pandud alles 05.01.2016. Seega on kinnipeetav jätkanud distsipliinirikkumisi veel pärast Tartu Maakohtu 11.08.2015 määrust, millega ta jäeti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ehkki V. Vaimel kinnitas kohtuistungil enda muutumist, siis eelkirjeldatud käitumine näitab vastupidist. V. Vaimel ei suuda allutada end kehtestatud reeglitele isegi kinnipidamisasutuse kontrollitud tingimustes. See omakorda viitab suurele tõenäosusele, et ta jätkab ka vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. 2.3 Lisaks tuleb silmas pidada, et viimased karistused mõisteti V. Vaimelile mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis ning narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omamise eest. Arvestades sedagi, et mootorsõiduki narkojoobes juhtimine ei olnud V. Vaimelil üksikjuhtum, vaid teda on nimetatud teo eest karistatud korduvalt, siis võib väita, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud ka narkootikumide tarvitamine. Samas V. Vaimel ise leiab, et tal sõltuvust narkootilistest ainetest ei olnud. Mingeid rehabiliteerivaid tegevusi temaga vanglas läbi viidud ei ole. 2.4 Asjaolud, et V. Vaimelil on kindlad elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus nii moraalses kui materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude ajal olid isikul need tugifaktorid olemas. Elektrooniline valve, millele V. Vaimel on nõus alluma, ei vähendaks seda riski kuigi oluliselt. Nimelt on narkootikume võimalik omandada ja tarbida ka elektroonilise valve tingimustes, samuti ei välista elektrooniline valve narkootikume tarbinuna autorooli istumist.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja vandeadvokaat M. Valge, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist alljärgmistel argumentidel. 3.1 Maakohus on jätnud arvestamata vangla ja prokuröri seisukohad. Seejuures on kohus viidanud 11.08.2015 määrusele, millega V. Vaimel jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tol korral prokurör kinnipeetava vabastamist aga ei toetanud. Kuna ta praegu seda teeb, siis saab sellest järeldada, et 2015 augustist kuni käesoleva ajani on V. Vaimel teinud järeldused eelnevast elust ning temas on toimunud positiivsed muutused. 3.2 Kohus ei ole arvestanud, et V. Vaimel kannab esmakordset vanglakaristust ning tõenäoliselt ei ole arvesse võetud ka inspektor-kontaktisiku T.J. i koostatud õiendit. Samuti ei ole maakohus arvestanud sellega, et V. Vaimeli uue kuriteo riski hindas vangla 24%-le. Isikul puuduvad

vägivaldsed kuriteod. Arvesse ei ole võetud sedagi, et tulenevalt riski väiksusest ei ole võimalik määrata talle vanglas karistuse kandmise ajal mingite programmide läbimist. Seetõttu on arusaamatu kohtu etteheide, et kinnipeetav ei ole vanglas läbinud rehabiliteerivaid tegevusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Vaimeli tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb kaitsja argumente.
5.Kõigepealt märgib apellatsioonikohus lühidalt ära oma seisukoha, s.o kolleegium ei loe V. Vaimeli karistuse eesmärke (st isiku edasine seaduskuulekus) täidetuiks, kuivõrd tegemist on korduvkurjategijaga, kes on kuritegusid toime pannud varasemalt katseaegadel ning kes ei ole õiguskuulekalt suutnud käituda ka vanglas (kinnipeetava viimane distsipliinirikkumine oli veel käesoleva aasta jaanuaris). Määruskaebuse väited, sealhulgas viide V. Vaimeli vanglakaristuse esmakordsusele (s.o inspektor-kontaktisiku T.J. i koostatud õiendi sisu), eelmärgitud veendumust ümber ei lükka.
6.Kaitsja on määruskaebuses toonitanud, et maakohus ei ole arvestanud vangla ja prokuröri V. Vaimeli vabastamist toetavate arvamustega, lisaks ei ole arvesse võetud vangla poolt kinnipeetava uue kuriteo riski hindamist 24%-le. Ringkonnakohus vandeadvokaadi väljatoodus midagi etteheidetavat aga ei leia. Nimelt peavad kohtud, otsustamaks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimust, hindama KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid nende kogumis (mida maakohus praeguselt teinud ka on) ning prokuröri või vangistusasutuse seisukohtadega nad seotud ei ole. Samuti on kinnipidamisasutuse koostatud iseloomustuses märgitud riskiprotsent seejuures vaid üheks teguriks, mida kohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatut analüüsides arvestab, s.o kohtu lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel määravat tähendust ei ole.
7.Viimasena käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse väidet, mille kohaselt on arusaamatu maakohtu etteheide, et kinnipeetav ei ole vanglas läbinud rehabiliteerivaid tegevusi. Lühidalt olgu siinkohal kaitsjale vastatud, et tegemist ei ole esimese kohtuastme poolt kinnipeetava aadressil tehtud negatiivse märkusega. Kohus on üksnes ära näidanud, et V. Vaimeli kuritegeliku käitumise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ja kinnipidamisasutuses viibitud aja jooksul ei ole seda riski maandatud. Asjaolu, et V. Vaimel endal vastava probleemi esinemist ei tunnista, selgub aga vangla koostatud iseloomustusest.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.V. Vaimeli kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku üks tund, mille eest ta soovib tasu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Vaimeli kanda.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.