Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 20.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-16-2990/5
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.04.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1129

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-2990

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2016 Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-2990 (14230109834)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Eugen XXX süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2014 KarS § 263 p 1) järgi

Prokurör

Enge Selge

Süüdistatav

Eugen XXX Ik: 39004040330, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: XXXOÜ, elukoht: XXX tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.01.2015, tõkend aegunud Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, viis kehtivat väärteokaristust Advokaat Veera Tolli-Baskin

Kaitsja

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada KrMS § 202 lg 1 ja § 274 lg 5 alusel kriminaalmenetlus Eugen XXX (XXX) süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2014 KarS § 263 p 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises, kuivõrd süüdistatava süü ei ole suur ja ta on võtnud endale kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja teha 60 tundi üldkasulikku tööd ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2.Panna KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel Eugen XXX kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 180 (sada kaheksakümmend) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) senti, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda määruse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Eugen XXX, 1-16-2990, menetluskulu“. KrMS § 202 lg 3 alusel määrata kohustuse täitmise tähtajaks kuus kuud, so kohustus peab olema täidetud hiljemalt 19.10.2016.

6.Asitõend: kriminaaltoimiku tagakaanele kinnitatud CD plaat turvakaamerate videosalvestistega säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikus. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS § 385 p 10 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KrMS § 408 lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Süüdistusakti kohaselt on Eugen XXXle esitatud süüdistus selles, et tema 16.08.2014 kella 03.30 ajal Tallinnas Nõmme tee 53 asuva Räägupesa söögikoha juures, rikkus vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt lõi XXX parema käega vasaku käe piirkonda, haaras kinni jopest ja lõi põlvega kannatanu näo- ja rindkere piirkonda vähemalt kolmel korral. Kannatanu kukkus ning peale seda lõi kannatanut veel vähemalt kuuel korral, löögid tabasid kannatanut peapiirkonda, kuklapiirkonda vasakult poolt ja otsmikupiirkonda. Oma sellise käitumisega põhjustas Jaan Süldile füüsilist valu ja tervisekahjustuse: otsmiku piirkonnas mitu kriimustust, kuklapiirkonnas vasakul pool ja vasaku kõrva taga keskmiseid verevalumeid. Eugen XXX poolt toime pandud rünnakuga lõhkus ta kannatanu telefoni maksumusega 216 eurot. Ning nimetatud tegevusega häiris Eugen XXX kolmandate isikute rahu, nimelt ei olnud Eugen XXX eelnevalt kokku puutunud XXX ning rikkus samuti XXX koos olnud XXX ja XXX ning politseipatrulli kutsunud ja hirmu tundnud XXX rahu ja turvatunnet. Seega Eugen XXX pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, so KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist Eugen XXX suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel ning Eugen XXXle kohustuste panemist, so tasuda kriminaalmenetluse kulud, mis on määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 100 eurot, tunnistajale makstud sõidukulu 20,95 eurot ja kohtulikul arutamisel kaitsjale makstav tasu. Lisaks sellele panna kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 216 eurot ning täiendava kohustusena teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks panna 6 kuud. Kui E.XXX kohustusi tähtajaks ära ei täida, uuendatakse menetlus. Kannatanu ei taotlenud süüdistatava süüdimõistmist. Prokurör leidis, et süüdistatava süü ei ole suur, kuivõrd kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata. Nimetatud asjaoludest kogumis puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Süüdistatav nõustus prokuröri taotlusega ning selgitas, et ta on nõus endale võtma prokuröri taotletud kohustused ja ta saab aru, et kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. Kaitsja asus seisukohale, et ta nõustub prokuröri taotlusega ja selgitas, et ka enne asja kohtusse saatmist oli initsiatiiv menetluse lõpetamiseks. Kaitsealune on varem karistamata,

kannatanu ei soovinud karistamist. Süüdistataval on ülalpidamisel 5 aastane laps. Karistusandmete sattumine registrisse võib kaitsealuse edasise elu muuta keeruliseks. Kaitsja nõustub prokuröri taotlusega menetluse lõpetamise osas ning palub kohtul taotlus rahuldada. KarS § 263 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2014 KarS § 263 p 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavale süüks arvatud süüteoga on tekitatud varaline kahju, mis ei ole kuigi suur. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanu on asunud seisukohale, et ta ei soovi süüdistatava karistamist kui talle hüvitatakse tekitatud varaline kahju. Seega on vaidlusesemeks varalise kahju hüvitamine ja sisuliselt puudub avalik menetlushuvi olukorras, kus süüteo toimepanemisest on möödumas kaks aastat. Kohus leiab, et arvestades tekitatud kahju suurust, ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Süüdistatav on nõustunud prokuröri taotletud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimisena menetluskulude hüvitamise, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kui ka üldkasuliku töö tegemisega. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, mistõttu ei nõua ka isikut iseloomustavad andmed karistusega kaasneva eripreventiivse eesmärgi saavutamist. Nimetatud asjaoludest tulenevalt nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur ning edasiseks menetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, mis annab aluse KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kuivõrd KrMS § 202 lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena kohustuste panemise süüdistatavale, siis on ka see tingimus täidetud, kuivõrd süüdistatav nõustus prokuröri taotletud menetluskulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustuse ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse võtmisega. Seetõttu puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks ning kohus rahuldab esitatud taotluse, lõpetades kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, määrates süüdistatavale menetluskulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise ning üldkasuliku töö tegemise kohustuse KrMS § 202 lg 2 p 1, 3, lg 3 sätete alusel.